Viisavabaduse lõpusirge

02.10.2008 | Mart Nutt | Välis

USA on viisapoliitikas olnud alati range. Viisavabadust on senini võimaldatud umbes 30 riigile, kusjuures eranditult on need olnud rikkad ja USA-ga lähedastes suhetes. Pooled neist riikidest on EL-i liikmed (vanad liikmed, v.a Kreeka, pluss uutest vaid Sloveenia). USA viisapoliitika on väliselt põhinenud statistikal, lähtudes viisade keeldumiste arvust, kuid sisuliselt on see ikkagi poliitiline. Ei saa eitada riikide grupeerimist varasematel aastatel, mistõttu näiteks sattusid Balti riigid ikka ja jälle SRÜ-ga ühte nimekirja.

Asjaolud on tänaseks muutunud. Statistlisi põhjusi Eestile viisavabadusest keelduda ei ole juba ammu. Lähedane liitlasseisund USA-ga ja EL-i ning NATO liikmestaatus kõrvaldavad ka regionaalsed kahtlused. Seega, kui ei juhtu midagi ettearvamatut, siis aasta lõpuks on USA eestlastele viisavaba.

Kui nüüd kaaluda, kumb on tähtsam, kas praktiline või poliitiline pool, siis kindlasti viimane. USA viisat on olnud suhteliselt lihtne saada, kõrge viisamaksumus on muidugi häirinud, kuid mitte saanud takistuseks. USA-poolne range tähelepanu viisarežiimi rikkumise suhtes jätkubja argu need, kes ebaseaduslikult loodavad USA-s töötada, lootkugi kergemale kohtlemisele. Kuid poliitiliselt tähendab see tunnustust Eesti demokraatiale ja haldussuutlikkusele. USA jaoks oleme me lääneriik ja mitte mingi ebamäärases staatuses hulpiv postsovetlik nähtus. See on väärtus omaette.

Allikas: Linnaleht (Tallinn)

Viisavabaduse lõpusirge

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing