Õpetajate riigieelarve

26.09.2008 | Margus Tsahkna | Rahandus, Haridus

Vabariigi valitsus esitab sel nädalal riigikogule järgmise aasta riigieelarve.

Vaevalt leidub inimesi, kes selle eelarve sisu üle heameelt tunnevad. Eelarve peegeldab selgelt praegu valitsevat keerulist olukorda, kus riik peab majandusraskuste tõttu oluliselt rihma pingutama.

Rihmapingutamises ei ole iseenesest midagi halba, kuna viimase nelja aasta jooksul majanduskasvu tingimustes nuumatud riigivalitsemiskuludele mõjub see pigem tervendavalt.

Raske on aga see, et lisaks tuleb kärpida ka olulisi poliitilisi programme, mis puudutavad meid kõiki. Murelikuks teeb eelarve koostamise protsess. See venis ja ilmselgelt hoiduti sisulisest debatist ning juhtimisvastutusest, kuidas riik edasi peaks minema.

Paremat ei saa

Faktiliselt selgusid riigi järgmise aasta tulud alles neli päeva enne eelarve esitamise tähtaega. Meedia vahendusel peetud sõnasõda ei muutnud seda protsessi ilusamaks, üksteise süüdistamine mõjus meeskonnavaimule ja ka ühiskonna toetusele laastavalt.

Ka sisuliselt on 2009. aasta eelarveprojektis mitmeid nõrku kohti, mis seavad kahtluse alla, kas me järgmisel aastal suudame seda tasakaalus esitatud eelarvet ikka reaalselt tasakaalus hoida. Kuid sellegipoolest andis IRL oma nõusoleku esitada eelarveprojekt riigikogule. Miks?

Eelarve koostamise protsess näitas selgelt, et paremat lahendust ei ole võimalik enam saavutada. Valitsusepoolne mittetähtaegne eelarve esitamine oleks viinud meid tõsisesse valitsuskriisi, mis oleks võinud lõppeda ka valitsuse kukkumisega. See oleks aga viimane asi, mis maailma ja ka riigisiseses keerulises olukorras Eestile kasuks oleks tulnud. Leian, et praegune koalitsioon on ainuvõimalik, et me riigi raskest olukorrast edasi aitaksime. Vaja on rohkem omavahelist usaldust ja julgust raskete otsuste langetamiseks.

IRLi jaoks on väga tähtis, et 2009. aasta eelarve sai vaatamata tohutule kärpimismahule ka selged prioriteedid. Nendeks on riigikaitse, haridus ja ettevõtlus. Valitsus otsustas üksmeelselt suurendada Eesti riigi kaitsekulutuste osakaalu 1,9% SKPst, mis on märkimisväärne samm, eriti rahvusvahelist koostööd silmas pidades. Gruusia sündmused avasid ka kõige passiivsemate poliitikute silmad ning loodetavasti ei leidu praegu kedagi, kes riigikaitse teemat alahindaks.

Valgusekiir muidu väga pimedas ja rõõmutus ruumis on valitsuse otsus jätkata õpetajate palgatõusuga. Ja seda ajal, kui igalt poolt mujalt kärbitakse märkimisväärseid summasid. Õpetajate ja hariduse väärtustamine rasketel aegadel on selge prioriteedi püstitamine. Ja seda olukorras, kus makse ei suurendata.

Kuidas edasi?

Maksude mittetõstmine on kolmas oluline põhjus, miks IRL toetas eelarve esitamist. Planeeritud maksutõusud oleks löönud eelkõige majandussektorit, kust on loota ainukest tuge Eesti majanduse uuesti jalule aitamiseks. Gaasi aktsiisi neljakordistamine, bensiini ja diislikütuste aktsiisi tõstmine oleks löönud eelkõige ettevõtlust, kuid lõplik mõju oleks tabanud ka tavainimesi; gaasi asemel ei ole enamikul väikelinnadest ka võimalik muud kütust tarbida. Eriti tähtis on aga see, et suutsime vältida majutusasutuste käibemaksu tõstmist, kuna tegu on sisuliselt ekspordi maksustamisega. Ja eksport on meie majanduse jaluleaitamise alustala.

2009. aasta eelarve tuleb pingeline, nagu selle koostamise protsesski on näidanud. Samas ei tohi me praegu jääda lootma helgele tulevikule, kuna järgmine aasta tuleb veelgi keerulisem. Peame kohe alustama julget debatti, kuidas Eesti riik edasi suudaks minna, kuna vead, mida me oleme teinud, on sisulised, mitte raamatupidamislikud.

Kas madala maksukoormusega oleme võimelised kandma kõiki neid sotsiaalkulutusi, mis seadustes kirjas on? Kas praegune koalitsioon julgeb teha põhimõttelise haldusreformi, et korrastada koolivõrku, avalike teenuste kättesaadavust, ja seeläbi ka riigivalitsemist efektiivsemaks muuta?

Õpetajate riigieelarve

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing