Intervjuu: Küsimuste-vastuste voor oli elav

18.09.2008 | Vilma Rauniste | Majandus, Maaelu

Kokkutulnud, ministri jutu ära kuulanud, olid agarad küsimusi esitama. Enamasti olid need murest toetuste kärpimise pärast, aga oli ka maade-teemalisi ja muid, mille problemaatika ja lahendused on hoopiski keskkonnaministeeriumi pädevuses. Allolevalt põllumeeste küsimused ja ministri vastused neile.

• Toetuste kärpimise korral ei jõutagi ELi tasemele järele.
Kui 2009. aasta eelarvest kärbitakse toetusi 200-300 miljonit, kujuneb toetuste tase ELi maksimumtasemest 80%, kui ei kärbita, jõuaks tase 90%-ni.

• Kuhu on jäänud kiviaedade toetused?
Tõenäoliselt hakatakse kiviaedade toetuste taotlusi uuesti vastu võtma novembri alguses. On ainult üks muudatus: taotleja ei pea ise muinsuskaitseametist luba taotlema, selle teeb PRIA tema eest ära. (Toomas Kevvai).

• Kas kiviaedade toetust hakatakse diferentseerima kõrguse järgi, sest ehitatakse nii 60, 90 kui 120 cm kõrgusi aedu?
Toetus on eri kõrgusega aedade puhul erinev. (Toomas Kevvai)

• Selgitust sooviti mahetootmisel loomühikute nõude, eriti hobuste 0,2 lü arvestamise osas.
Loomühikute teema on olnud väga ägedate vaidluste teema. See, mis praeguseks on saavutatud, on kompromiss soovitud taseme ja võimaluste vahel.

Mahehobused Eestis jäävad. Üks mahetoetuse mõte on see, et toetuse abil tuleb juurde mahetoodangut, kuid see ei ole ainus eesmärk. Teine eesmärk on mahekasvatus kui elulaad. Kuid see ei saa olla omaette eesmärk, ka mahetoodang peab suurenema. Nii et mõlemaid eesmärke tuleb silmas pidada.

Eelmisel nädalal saadi kokku mahetootjate esindajatega ning sündis kokkulepe, et toetus jääb kaheosaliseks, arvestatakse nii loomi kui hektareid.

• Miks maade kasutusvaldus käib maavalitsuse kaudu? Riigimaa müük, kas turuhinnaga nii rannikul kui sisemaal?

Kasutusvalduse seadus on olnud juba 1996. aastast ja selles seaduses on sees, et kasutusvalduse saajal on võimalik see maa välja osta, kuid seaduses ei ole ikka veel määratud, millistel tingimustel võib selle maa omanikuks saada. Keskkonnaminister Tammkivi on lubanud, et septembris saab eelnõu valmis ja esitatakse riigikogule. Loodetavasti võetakse seadusemuudatuse eelnõu sel aastal vastu. Kõige teravam küsimus on tõesti see, millise hinnaga see maa välja ostetakse. Eelnõus on sätestatud, et hariliku turuväärtusega ehk hinnatud turuväärtusega. Kuid kõige keerulisem ja vaieldavam koht ongi see, kuidas eksperthinnangut anda ehk selgitada, mis on maa tegelik väärtus.

• Kui talumehed peavad rannakarjamaad välja ostma turuväärtusega, mis on palju suurem kui nende maade põllumajanduslik väärtus, siis suure tõenäosusega langevad need maad põllumajanduslikust kasutusest välja.
See ongi maade küsimuse üks kõige keerulisemaid kohti. Õige oleks põllumajandustootjate kasutusvaldusega maad hinnata nende maade põllumajandusliku väärtuse järgi ja mitte arvestada, palju see maa võiks maksta mingi teise sihtkasutuse järgi. Sest riik on huvitatud, et nendel maadel säiliks põllumajanduslik kasutus.

• Mida on riik ette võtnud, et Eestimaal talude arv ei väheneks?
Me tahame ellu viia tasakaalustatud põllumajanduspoliitikat, et oleks võimalik elada nii väiksematel traditsioonilistel taludel, kus on oluline elulaad ja peremeheks olemine ning traditsioonide jätkamine, samal ajal on vajalik, et oleks ka intensiivne põllumajanduslik tootmine ehk kaubatootmine, mis on efektiivne. Mõlemat suunda on vaja. Oleme püüdnud ajada tasakaalus poliitikat ega ole tahtnud tootjaid vastandada. Meetmeid toetamiseks on väiksematele ettevõtjatele ja ühistegevusele, on suurematele ja on ühiseid. Maaelu tasakaalus arengukava ja erinevad meetmed on see, mille kaudu oleme püüdnud luua võimalused kõikidele. See ei ole veel küll ideaalne, teame, et noortaluniku toetust taotleti kordades enam kui oli raha, aga me püüame neid kordamööda parandada. Kuid suund on võetud ja seda me tahame jätkata.

• Kuna kokkuostusuund on äripõhine, on väikestel tootjatel raske oma toodangut turustada, eriti piimatoodangut.
Otseselt kokkuostu me toetada ei saa ega ka riiklikke kokkuostuhindu kehtestada. Piimatootjate mure ei ole ainult hinnas, ka väikseid koguseid ei osteta kokku. 6. oktoobril on kõik asjaga seotud osapoolte esindajad koos, et läbi rääkida, mis saab. Ilmselt on ministeeriumil vaja administratiivselt sekkuda, et Eestis tekiks olukord, kus võrdse kvaliteediga piim ostetakse kokku võrdse hinnaga. Paistab, et tuleb tagasi pöörduda hinnamudelite juurde, kui kokku leppida ei suudeta. Aga pikemas perspektiivis on ühistegevus tõhusam. Piimatootjad peavad oma kogused kokku panema ja läbi rääkima ühise strateegia, siis ollakse ka tugevamad läbirääkimiste laua taga.

• Lambakasvatajate probleem on lammaste turustamine tööstusele.
Suurem osa Eesti lammastest viiakse välja, küll Lätti, küll mujale. Loodame, et Eestis on lihatööstusi, kes lammaste töötlemise peale mõtlevad. Tegelikult nõudlus lambaliha järele on olemas. Probleem on meil teada, oleme selle teadvustanud ja me peame lahendusteni jõudma. Teoreetilised võimalused - arendada ja lahendada see küsimus - on lihatööstustel olemas.

• Saaremaa Talupidajate Liit ei ole rahul toetusega, mida makstakse heintaimede purustamisega tegelevatele isikutele korralikel heinapõldudel, purustada võiks ainult neid, mida ei ole võimalik niita.
Selle mõttelaadiga nõus.

• Saaremaal on väga suured metssigade ja teiste metsloomade põhjustatud rüüsted, kuidas pehmendada rüüstete tagajärgi, kas sõlmida kindlustus?
Ka see on keskkonnaministeeriumi korraldada, nii metsloomade arvukuse reguleerimine, küttimine kui kahjude hüvitamine. Kuid kahjukannataja on põllumajandustöötaja, seepärast on see ka meie mure. Ma arvan, et kindlustus seda tegema ei hakka. Saagikindlustust, ka metssigade oma, on Eestis väga raske sisse viia. Kindlustussummad on väikesed, kahjud ja risk väga suur. Ilmselt jääb nagu praegu, et on olemas mingisugused väikesed hüvitised nii metsloomade kui -lindude puhul, aga see asjaajamine on tülikas ja bürokraatlik.

• Taluseadus kehtib aastast 1989, kas on näha, et uus taluseadus on tulekul?
Talul on terve hulk erisusi võrreldes äriühingute ja teiste tootmisvormidega: täisvastutuse küsimus, maksustuse erisused, ka sotsiaalsete garantiide temaatika. Oleme talupidajate liidult saanud ka hulga küsimusi ning peaaegu terve aasta otsinud Eestis juriste, õigusteadlasi ja õppejõude, kes selle probleemi ära sõnastaksid, leiaksid lahendused ja pakuksid välja seadusandlikud lahendused. Seni ei ole leidnud selliseid ei maaülikooli ega Tartu ülikooli juristide ja professorite seast. Kas ei ole nad huvitatud või ei ole võimelised. See ei tähenda, et me asjaga edasi ei liigu, oleme justiitsministeeriumiga läbi rääkinud valmisoleku koha pealt. Seal ollakse nõus olemasoleva seaduse juures probleemidele lahendusi otsima, kaasa arvatud vastutuse küsimused. Sest praegu vastutab talu mitte üksnes tootmisvaraga, vaid kogu isikliku varaga samuti.

Teisest küljest - talu ongi üks tervik, kus pere ja tootmine on ühendatud. Kui see kaotada, siis mis vahe on talul ja muul äriühingul? Nii et see on keeruline küsimus. Arvan, et uut taluseadust ei tule, küll aga tuleb täpsustada talu mõiste ja valusad punktid lahendada olemasolevaid seadusi parandades-täiendades.

Allikas: Meie Maa

Intervjuu: Küsimuste-vastuste voor oli elav

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing