25.09.2008 | Mart Laar | Riik, Rahandus, Majandus
2009. aasta eelarve eelnõu on riigikogule üle antud. Ei saa küll ütelda, et lõpp hea, kõik hea, kuid oma uba selles ütluses on. See ei tähenda, et Eesti teist korda samasugust eelarveprotsessi üle elada suudab.
On siiski sügavalt ebanormaalne, et eelarve võetakse sisuliselt vastu kolme päeva jooksul enne üleandmist ning lüüakse valitsuses kinni tund enne üleandmist. On hea, et valitsuskoalitsioon suutis rahulikuks jääda ning konstruktiivselt tööd teha, muidu oleks tagajärjed võinud olla väga rasked.
Samade meetoditega 2010. aasta eelarve kokkusaamine viiks kindlasti ummikusse. On selge, et vahepealne eksperiment, et üritati korraga langetada makse ning suurendada järsult sotsiaalkulutusi, on läbi kukkunud.
Oleme loonud riigi, mida üleval pidada ei suuda. Kui tahame 2010. aasta eelarvet koostada, peab olema julgust otsuseid teha - ning asuda neid juba kohe arutama.
2009. aasta eelarve koostamise viisi ning selle nõrku kohti kritiseerides ei saa mööda minna selles positiivsetest külgedest.
Esiteks ei andnud valitsus järele kiusatusele ega asunud eelarve kulusid ei seda defitsiiti lastes ega maksukoormust tõstes märkimisväärselt suurendama. Sellisel juhul poleks olnud lootust mingit suuremat kärbet üldse läbi viia.
Teiseks suudeti hoida kinni Eestile kindlamat tulevikku rajavatest prioriteetidest, nagu rahvuslik julgeolek. Lihtne oleks võtta raha kaitsekulutuste arvelt ning pole mingi saladus, et sellised ettepanekuid ka tehti.
On hea märk, et valitsuskoalitsioon sellele ei läinud ning otsustas kaitsekulutusi tõsta NATO-ga kokkulepitud tempos. Oleme rõõmsad, et eelarveläbirääkimiste lõpus suudeti leida lisaraha ka sisejulgeolekule.
Ühel hetkel tundus lihtsa lahendusena eelarveprobleemidele kõikvõimalike aktsiiside suurendamine. Õnneks suutsid erakonnad kõik sedalaadi ettepanekud kokkuvõttes blokeerida, vahel tõsi-küll kasvõi üksteise ettepanekuid blokeerides.
Ülimalt oluline on ka see, et eelarvel säilis selge prioriteet - haridus. Raha leidmist õpetajate palgatõusuks on hinnanud ka opositsioonipoliitikud. Küsimus pole seejuures mitte rahas, vaid Eesti riigi sõnumis, et ka kõige raskematel aegadel on haridus see alus, millelt edasi minnakse.
2009. aasta eelarvet arutades peame aga vaatama tulevikku ning mõtlema juba nüüd nendele otsustele, mida 2010.aasta eelarve koostamiseks vajame. Esimeseks nende seast on kahtlemata haldusreform.
Eelmine reform jäi mäletatavasti pidama küsimuse taha, kas seda teostatakse vabatahtlikult või on teatud juhtudel võimalik ka omavalitsuste administratiivne liitmine. See küsimus vajab vastamist ka täna.
Vaid siis, kui vastus on ühemõtteliselt jaatav, on võimalik reformi ettevalmistustega edasi minna ning see 2009. aasta kohalike valimiste ajaks teostada. Kui jaatavat vastust ei tule, jääb reform selle valitsuse ajal toimumata ning Eesti elab edasi jaanalinnu kombel meeleheitlikult pead liiva alla peites.
Allikas: Delfi
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6