Kes kellele ja kes kuhu?

18.09.2008 | Peeter Olesk | Välis, Euroopa

Millalgi 1950. aastate lõpul, pärast relvakonflikte Suessis, Ungaris ja Poolas (kõik 1956) ning enne kriisi Kuubal (1962), kirjutas August Sang luuletuse „Aastaajad". See on riuklik - nagu tollasel Sangal tihti - laul sellest, millal algavad sõjad. Tema järgi ei talvel, kevadel ega suvel, vaid vastu sügist. Osseetia sõda 2008 võiks olla kinnituseks Sanga värsipaarile „Kartuse ja viha mürgist/ halvatud on kõigi ajud".

Mõistus merede peal

Ühes hiljutises sõnavõtus märkis Marju Lauristin, et Venemaa ei tule mõistusele. See on vana motiiv, teada vene luules juba 19. sajandi esimesel poolel. Mida peaks too mõistus Venemaale aga ütlema? Loogiliselt võttes seda, et normaalse riigi tunnusteks on fikseeritud piir teiste riikide suhtes ja ühemõtteliselt registreeritud kodanikkond. Nagu teada, neid tunnuseid Venemaa igas punktis ei täida (näiteks Jaapan; topeltkodakondsus) ja üks osa temast, nimelt Königsberg, asub emamaast täiesti lahus. Kunagise Nõukogude Liidu lagunemine on toonud kaasa suure hulga piiriprobleeme igal rindel, kus lahendusteks võib kuluda aastakümneid, isegi rohkem.

Ses mõttes ei ole Georgias mingit rahu veel niipeagi. Äri aetakse ka sõja ajal, kuid rahu tähendab ennekõike seda, et sa saad segamatult oma kodus magada ega pea olema pidevalt kas hirmul või valvel. Kaukaasia on olnud rahutu, koguni verine, juba paarkümmend aastat ja puuduvad tagatised, et rahu hakkaks valitsema.

Meisse puutub see mitmel põhjusel, millest siinkohal puudutan kolme. Praegu on Must meri suuremalt osalt veel Euroopa Liidu väline. Olukord muutub, kui enamikku temast hakkavad kontrollima Euroopa Liidu liikmesriigid, kuid Venemaa jääb Euroopa Liidust välja. Piltlikult öeldes: Euroopa Liit ei jaksa laieneda Euroopa kui mandri ulatuses. Kelle mõjusfääri jääb siis see osa Euroopast Atlandi ja Uuralite vahel, mille idapiir ulatub Lapimaalt Dardanellideni? Kui eikellegimaaks, siis see on lora, sest väga strateegilised gaasi- ja naftajuhtmed Lääne-Euroopa energianälja kustutamiseks ulatuvad üle piiride.

Niisiis Musta mere geopoliitiline funktsioon, mis meile tähendab suhteid Ukraina, Gruusia ja Türgiga.

Mitte vähema tähtsusega pole, aga võrreldamatult lähem asjaolu on Läänemere samasugune funktsioon, sest on usutav, et juhe nimega Nord Stream valmib varem, kui Soome ja Rootsi võiksid otsustada NATOga ühinemise kasuks. Oletagem, et meie kaks naabrit siiski astuvad NATOsse ja võetakse meiesuguste hulka ka vastu. Pärast seda on Läänemeri niihästi Euroopa Liidu kui ka NATO sisemeri, välja arvatud Peterburi ümbrus Suursaareni ja Königsberg. Ajalooliselt võttes ning suures mõõtkavas on Venemaa siis ilma kahest merest, mille Peeter Suur ligemale 300 aastat tagasi Venemaale allutas. See, mida Venemaa tegi praegu Gruusiaga, võttes ära Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, juhtub siis tema endaga.

Naabri loogika

Kolmas tegur on Soome riigi ja soomlaste poliitika tänapäeva Venemaa suhtes. Juba jätkub neid tarkpäid, kelle meelest soomlased pidanuksid olema Gruusia terviklikkuse lõhkunud agressiooni vastu radikaalsemad ja kuna nad seda polnud, pidurdavad nad Euroopa Liidu poliitilist üksmeelsust. Jah, me võime viidata enesekaitseks NATO lepingu viiendale artiklile, mis Soome kohta käia ei saa. Paradoksaalne, kuid selles mõttes on Soome meist nõrgem. Agressiooni hukkamõist peab olema alati fundamentaalne, ent maksab meeles pidada, et kui Eesti Vabariik on katsunud ennast Nõukogude Liidu pärandist lahti haakida tingimisi 20 aastat, siis Soome riik on püüdnud jääda Venemaa suhtes neutraalseks 64 aastat. Kogemused on täiesti erinevad ja neid ei saa ühtlustada kõigest mõne nädala või kuuga.

On tõepärane, et Ameerika Ühendriikide järgmine president ei otsi Venemaaga säärast vastasseisu, mis viiks kohe nugade peale. Tõepärasemalt tuleb Eesti inimestel lahendada märksa kiiremini kõik need mured, mis on seotud väljaminekutega nn infrastruktuurile, alates gaasi hinnast, kus jäme ots on Venemaa käes.

Mida pole vaja? Seda, et Venemaa, mis on Nõukogude Liidu kui kurjuse impeeriumi pärija, saaks meid edasigi rünnata argumendiga, et meie oleme sallimatuse vabariigikene. Mollusk maakera kamaral (August Alle enda kohta juba 1921).

Kes kellele ja kes kuhu?

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing