Talupidajal on põhjust olla optimistlik

01.04.2008 | Helir-Valdor Seeder | Maaelu, Euroopa

Viljandi talupidajate liidu kutsel kogunes maakonnakeskusse terve saalitäis neid, kes tahtsid nii-öelda oma ministrilt maaelu uudiseid kuulda.

Helir-Valdor Seeder nentis, et Euroopa Liiduga ühinemisest võidab kõige enam põllumees.

«Põllumehel on põhjust olla optimistlik: lähiaastail tuleb Eestisse meie majanduslikust olukorrast sõltumata 30 miljardit krooni,» rääkis ta. «Loota on, et kolmekümne meetme toel pääseb siinne maamees Euroopa turule.»

Ent taotlusi on kogunenud rohkem, kui investeeringute summa ette näeb. Nendest minister ka kõneles.
Tema sõnul vähenevad piirangud. Kõikide riikide piimakvooti on suurendatud kaks protsenti, 2015. aastaks kvoot kaob.
Sissejuhatavale sõnavõtule järgnes peaaegu poolteist tundi küsimusi ja vastuseid.

Missugused on need vähem soodsad piirkonnad, millele täiendavat toetust jagatakse?

Viljandimaal neid polegi.
Oleme püüdnud selle toetusliigi tingimusi muuta, sest vähem soodsate piirkondade määratlemisel on võetud osaliselt valed alused - sotsiaalmaksude laekumine ja tööhõive. Mismoodi saab Imavere saeveski mõjutada ümbruskonna talusid? Nende viljasaak sellest ju ei parane.
Oleme pakkunud arvestuse aluseks näiteks põldude happesust, kuid Euroopa Komisjon seda ei arvestanud.
Alles pärast 2009. aastat tuleb uus määratlus ning aluseks saavad looduslikud ja geograafilised tingimused. Siis võib kogu Eesti vähem soodsasse piirkonda sattuda.

Miks antakse raha pillide muretsemiseks ja kiikede ehitamiseks, aga tõsisteks investeeringuteks seda ei jätku?

Nii lihtne see ka pole, et jätame pillid ostmata. Maaelu arengu kava on efektiivsest tootmisest laiem. Kui aga selleks planeeritud raha jääb kasutamata, saab seda ümber jaotada.

Raha eraldamisel peaks arvesse võtma juba tehtud investeeringuid.

Arvestataksegi, kuid tingimusi ei saa tagantjärele muuta. Need, kes pole raha saanud, on teada.

Kui talu jääb ka teist korda investeeringutoetusest ilma, kas ta peab siis pillid kotti panema?

Ei maksa lootust kaotada.
Praegu jääb taotletud toetussummast puudu 120 miljonit krooni.
Poleks õige rahuldada vanu avaldusi tulevaste meetmete arvelt. Püüame tagasiulatuvalt arvestada neid, kes tegid investeeringuid alates 1. jaanuarist 2007. Edaspidi sellist tagasivaatamist ei ole.

Kütust hakati värvima talutööde pärast, kuid meile on sellest saanud pigem kaotus. Piirivalve on nüüd värvitud kütuses endale uue töörinde leidnud.

Põllumajandusministeerium toetab värvitud kütuse kasutamise lõpetamist, ent rahandusministeerium on selle vastu.

Haridusministeerium vähendab kutsekoolide arvu: pole enam Vigala, Helme ja Tihemetsa kooli. Talu ei leia kuskilt mehaanikut.

Kutseharidussüsteem on optimaalseks muudetud: Olustveres õpitakse taimekasvatust, Türil loomakasvatust, Räpinas aiandust ja Putkastes kalandust.
Haridusministeeriumil on palju koole käes. Põllumajandusministeerium teaks paremini, missugust tööjõudu kuskil vajatakse. Ta saaks maarahvale vajalike koolide haldamisega hästi hakkama.

Kas rendimaadele ei saaks kinnitada piirhinda?

Riik ei saa hinda kehtestada, see on maa omaniku ja selle kasutaja omavaheline asi. Aga toetused peavad minema kasutajale, mitte omanikule.
Maa kasutusvalduse lepingute arv läheneb juba 100 000 hektarile. Põllumajandusministeeriumi seisukoht on, et maa ei peaks minema avalikule pakkumisele.
See probleem saab peagi lahenduse: eelnõu jõuab enne suve riigikokku.

Räägitakse noorte võimalusest saada soodustingimustel maad.

Eesmärk on õige ja väärib toetamist, aga ma pole toimivat lahendust näinud. See võib olla üks viise, kuidas maa läheb variisiku kaudu kellelegi kolmandale. Ent maa vajab omanikku.

Looduskahjuhüvitiste määramine on subjektiivne. Istikuid ja taimi on ju võimalik üle lugeda.

Sellel probleemil pole head lahendust. Kes teeb kindlaks, kust algab saagikao piir? Paljud riigid on looduskahjude hüvitamisest loobunud ja jätnud riski põllumehe kanda.

Indrek Toome taluseadus on seni ainus, mis käsitleb mõistet «talu». Kas põllumajandusministeeriumis keegi tegeleb selle mõiste lahtiseletamisega?

Tema nimi on Alar Oppar. Teine asi on, kas ta vastust teab. Me pole leidnud juristi, kes fikseeriks talu kui juriidilise isiku. Meil talud justkui on, kuid juriidiliselt neid pole.
Läti võttis äsja taluseaduse vastu, minul on see veel nägemata. Tahame ka Eestis luua taludele õigusliku aluse.

Kes on mahehobune?

See küsimus on praegu ministeeriumis arutusel. Soomes igatahes teatakse kaht mahehobust.

Meil on üsna palju mahepõllumajandust, Hiiumaal näiteks pool tootmisest. Probleem on töötlevas tööstuses: mahetoodang ei jõua tarbijani. Euroopa Liit on näinud ette sellise tööstusharu loomise võimaluse.

Kes rahastab «Kaevutee» programmi?

See on regionaalministri teema. Loodetavasti esitab ta varsti määruse.

Kuidas kaitsta saaki metsloomade eest? Sead tegid ühe ööga pool kartulipõllu tühjaks.

Keskkonnaministeerium on lubanud selle probleemiga tegelda.
Röövlindude kahjustusi on juba kinni makstud, ka kalurid on hüvitust saanud.

Talupidajal on põhjust olla optimistlik

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing