Intervjuu: Jaak Aaviksoo uuest Venemaast: "Teame, et metsas elab karu. Ja karu on ikka karu."

13.09.2008 | Urmo Soonvald | Välis, Riigikaitse, Euroopa

Kaitseminister Jaak Aaviksoo arvates lõi Venemaa sissetung Gruusiasse õhu puhtaks - nüüd kõik nägid ja kuulsid, et vene karu pole aastatega muutunud, vaid muutunud hoopis hullemaks.

Mis on maailmas pärast Vene-Gruusia sõda reaalselt muutunud? Või toimunu oli tegelikult õhus juba ammu?

See, mis toimus, oli ammu õhus. Vene meedias oli ähvardusi kogu aeg ja palju. Putini ja Medvedevi ennastkehtestavad seisukohad ja väljaütlemised on kõigile tuttavad. Samuti oleme seda kuulnud duumasaadikute ja Venemaa NATO esindaja suust. Mind see kõik ei üllatanud.

Aga toimunud on põhimõtteline muutus - õhtumaise tsivilisatsiooni lootus, et pikas perspektiivis ajame Venemaaga ühte asja, on kadunud. See teadmine on kohale jõudnud kõikidesse pealinnadesse. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamine oli punase piiri ületamine, mis muutis suhtumist lõplikult. Adekvaatne riski- ja julgeolekutaju on maailmale pigem hea.

Õhk on nüüd selge?

Teame, et metsas elab karu ja karu on ikka karu.

Kas eestlased reageerisid üle ja viisid oma Vene-kriitikaga meid sõja eesliinile?

Jah ja ei. Väikeriigil peab protsesside mõjutamiseks ning löögile pääsemiseks olema selgelt väljendatud seisukoht ja natuke retušeeritud pilt. Presidentide ja peaministri kohaolek Tbilisis oli väga väärtuslik poliitiline käik. On võimalik, et keegi pildus retoorikas liiga teravaid piike, aga kindlasti mõistlikkuse piirides.

Prantsuse president vajas veidi teist profiili, sest tema oli rahuvahendaja. Me ei tea, millised olid tema sisemised tunded. See on omaette küsimus.

Maailmale tegime head, Eestile halba?

Ka Eesti positsioon keskpikas perspektiivis kindlasti paranes. Keegi pidi tähelepanu juhtima Venemaa täiesti vastuvõetamatutele sammudele. Keegi pidi ka Gruusiat usaldama. Kuigi Gruusia pole must-valge nagu konfliktides ikka. Gruusia vajas tuge ja meie toetust hinnatakse ka mujal kui Gruusias.

Kas Eestis üldse oli adekvaatne info, miks puhkes sõda ja kes lükkas Gruusia sõtta?

Ilmselt sündmuste kronoloogia ja loogika alles avaneb. Raske öelda, millal jõuame lõpliku tõeni. Ma ei jaga arvamust, et välismaised jõud tõukasid Gruusiat konflikti.

Te välistate USA rolli, kes grusiine kogu aeg on toetanud?

Nad püüdsid pigem konflikti ära hoida. Konflikt ei tulnud neile kasuks. Sõja puhkemise taga olid kasvavad provokatsioonid tekitada verine konflikt ja grusiinide tunne, et Venemaa vaikselt annekteerib ja keegi ei hoia seda ära, segatud Kaukaasia temperamendiga. See andiski ettekäände jõu kasutamiseks. See on kahetsusväärne. Aga mul on raske nende käitumist hinnata, sest ma pole ise olnud sealsete sündmuste keskel.

Soomlased olid rahul, et nende president Tarja Halonen ei võtnud sõjas kindlat positsiooni. Peate seda mõistlikuks?

See on Soome klassikaline Teise ilmasõja järgne positsioon ja Halonen selle järjekindlamaid kaitsjaid.

Miks meie ei võiks nii käituda?

Oleks võinud, aga meie kogemus ja varasem käitumine on teine. Me ei ole endas hoolikalt koolitanud põhjamaist poliitilist korrektsust, mida Soome näitab Venemaa suhtes. Kõik, kes on vestelnud soomlastega, teavad, et lisaks järjekindlalt hoitud ametlikule joonele on olemas ka Soome sisu ja see on tihti palju sisulisem.

Eestis poleks see võimalik.

Puht objektiivsetel põhjustel ja vaadates meie ajalugu. Meie teadvuses ja ajaloos peaks toimuma midagi väga erilist, et ühineda ja suruda õigustatud emotsioonid raamidesse.

Soomlased seisid Talvesõjas venelastele vastu.

Eestlastel pole sisu?

On, aga meil läheb veel aega, et Eesti sisu kujuneks rahvuslikuks ja riiklikuks. Iseseisvat Eesti riiki on olnud alla 20 aasta. Seda pole piisavalt.

Kas president Toomas Hendrik Ilvest ja ekspeaminister Mart Laari kannustas Venemaad kritiseerima ka soov end maailmale näidata, nagu ka soov sisepoliitikas punkte noppida?

Presidendi rolli peaksime hindama kui Eesti presidendi rolli, eriti Balti, Poola ja Ukraina võtmes. Laar on Gruusiaga ka emotsionaalselt väga tihedalt seotud. Sellel oli kindlasti ka mingi erakondlik mõõde. Aga Laari peab hindama kui Gruusia ja Saakašviliga tihedates sidemetes oleva inimese võtmes.

Kuidas hindade Eestis ilmunud lugusid ja kommentaare, kus näidatakse Peipsi-taguseid Vene vägesid ja räägitakse Eestist kui venelaste järgmisest polügoonist?

Vaevalt keegi soovis Venemaad provotseerida. See oli autorite isiklik ohutaju ja nad pidasid vajalikuks sellele tähelepanu juhtida. Minu jaoks need pole kõige tasakaalukamad analüüsid. Ohud on olemas ja riskid võivad realiseeruda. Aga kui Eesti käitub targalt, ei realiseeru need riskid kunagi.

Kaitseministeeriumile ei tulnud konflikt üllatusena, sest meile olid teada ohuhinnangud. Valmistusime selliseks stsenaariumiks. Nüüd nägime Gruusia näitel, et see kõik pole ainult teooria. Et meiega midagi sellist juhtub, on palju-palju ebatõenäolisem. Meie peame sellise ohu tõrjuma, heidutades vaenlast.

Küüniline küsida, aga kaitseministeeriumile mõjus eelarve kärpimise ajal Gruusia sõda kasulikult?

Mis on kasu? Lähipäevil sõlmime lepingu Ämari lennuvälja ehitamiseks. Eestile tekib nüüdisaegne sõjalennuväli, mis võtab vastu kõiki lennukeid. Kaasa arvatud õhukaitse- ja transpordilennukeid. Kui kaitsekulutused oleks langenud 1,4%ni SKPst, poleks me ehitusega alustanud. See pole minu ega ministeeriumi kasu, see on Eesti julgeoleku vajadus. Olen kindel, et seda mõistab ka Eesti avalikkus.

Gruusia sõjata oleks Ämari ehitus sattunud löögi alla?

Kindlasti olnuks veenmistöö oluliselt vajalikum ja ma ei välista, et see võinuks lükkuda kaugemasse tulevikku.

Kas on arutatud NATO baaside loomist Eestisse?

NATO baasid - see on kõnekeelne ja külma sõja ajast pärinev termin. Tänapäeval klassikalisi baase enam ei rajata. Tegu on mobiilsete tugipunktidega, mida saab vastavalt vajadusele kasutada.

On teil ülevaade, kuidas Vene väed viimase kuu jooksul Peipsi taga on liikunud?

Meil pole andmeid, et liikumistes oleks aktuaalset ohtu Eestile. Liikumised enne Gruusia konflikti olid märgatud ja partneritele ka edastatud. Me polnud siis suutelised järeldama, mis toimub Gruusia lähedal. Kindlasti infovahetus meie partnerite vahel pärast Gruusiat paraneb.

Intervjuu: Jaak Aaviksoo uuest Venemaast: "Teame, et metsas elab karu. Ja karu on ikka karu."

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing