Hambutu resolutsioon

05.09.2008 | Mart Nutt | Euroopa

Euroopa Parlament on võtnud vastu resolutsiooni, mida Venemaa võib vaadelda kui järjekordset tõendit EL-i nõrkusest. See kordab varem väljaöeldut, kuid pehmemas sõnastuses kui mitmed liikmesriikide liidrid ja ülemkogu.

Pealtnäha on kõiki aspekte käsitletud, samuti on selgelt välja öeldud, et EL tunnustab Gruusia terviklikkust ega tunnusta Venemaa initsiatiivil loodud marionettrii-ke Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat. Samas ei ole sõnagagi märgitud, et Venemaa on agressor.

Euroopa Parlamendi vastus Venemaa-poolsele testimisele on seega järgmine: agressioon ei ole agressioon juhul, kui kallaletungijaks on EL-i jaoks oluline partnerriik, tuumariik ja muidu sümpaatne maa. Niisugune vaoshoitud suhtumine mõjub agressorile alati julgustavalt. Austria anschluss'i tunnustasid kõik riigid, enamik riike ei protesteerinud ka siis, kui Natsi-Saksamaa annekteeris Tšehhimaa.

Need on näited ajaloost, kus agressiooni ei soovitud agressiooniks nimetada ja loodeti, et süües isu saab täis. Ometi on süües isu ikka kasvanud. Venemaa jaoks on Gruusia vaid üks ja mitte sugugi suurim segaja, mis takistab positsioonide taastamist endise NSV Liidu territooriumil. Revanšism saab Euroopa Parlamendi selgrootuse tõttu üksnes tuult tiibadesse. Tahaksin küsida, kas agressiooni mahavaikimise eest on keegi valmis vastutust võtma. Nevil Chamberlain ei võtnud ja tõi kaela Teise maailmasõja. Kuidas nüüd?

Allikas: Linnaleht (Tallinn)

Hambutu resolutsioon

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing