Pakendiseadus muudetud!
09.05.2008 | Marko Pomerants | Keskkond
Inimlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks ka maarahvale.
Riigikogus läbis menetluse pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seadus. Kuigi suures saalis läks arutelu rahulikult, mindi keskkonnakomisjoni siseselt teemaga süvitsi.
Keskkonnakomisjon tutvus kõigepealt nn välitingimustes, kuidas süsteemi teatud osad toimivad, samuti toimus muudatusettepanekuid teinud, pakendikäitlusega seotud esindusorganisatsioonide esindajate kuulamine koos aruteluga. Päädis see kõik komisjonisisese debatiga.
Teavitamine tõhusamaks
Pakend käib oma eluea jooksul läbi mitmetest kätest.
Kes toob turule pakendatud kauba, peab pakendid koguma taaskasutamiseks. Tavapärane on kasutada selleks taaskasutusorganisatsiooni (TKO). Seaduse muudatusega võib seda teha ka ise, juhul kui lastakse turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas. See aga tähendab samu kohustusi mis TKO-l.
Nendeks on kauba pakendijäätmete kogumine igas oma kauba müümise kohas, tarbijate informeerimine võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta, arvestuse pidamine oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise osas iga müügikoha kohta eraldi ning kohustus esitada järelevalve õigusega isiku nõudmisel nende tegevustega seotud andmeid.
Ikka tuleb ette pakendiettevõtjate nurinat teemal, ei tea, mis TKO nende rahaga teeb. Selle teadmise parandamiseks saigi seadusesse punkt, mille kohaselt peab TKO esitama iga aasta 31. märtsiks kirjaliku ülevaate oma eelmise kalendriaasta tegevusest. Ülevaade ja majandusaasta aruanne peavad olema kättesaadavad TKO veebilehel.
Kindlasti on inimesi, kelle jaoks pakendite sortimine on lapsemäng. Kahjuks on palju neid, kes räägitut iga kord meelde ei jäta. Nii leitigi, et pakendijäätmetega seotud teavituskohustused peavad olema mahus vähemalt üks protsent TKO kalendriaasta käibest, kusjuures käibe suuruse arvutamisel ei arvestata tagatisraha.
Kehtiva seaduse kohaselt kehtestatakse tagatisraha õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, pirniveini ja karastusjoogi ühekorrapakendile.
Esialgses eelnõus oli võimalus, et tagatisraha võib kehtestada ka teistele müügipakenditele. See aga heakskiitu ei leidnud. Arvati, et kui muudatusi edaspidi ette võtta, siis ikka seadusega kehtestatult kogu kaubagrupile, näiteks viin või vein, mitte nii, et üks tootja/maaletooja kasutab pandi-, teine konteinerkogumissüsteemi.
Seadus näeb võimaluse, et tagatisraha suuruse märk võib tulevikus muutuda. Sellisel juhul ei ole tuntud nooltega pudeli märki koos ühe krooni summaga, vaid hoopis näiteks tähed: A, B, C. Selle märgi kehtestab keskkonnaminister TKO ettepanekul.
Suurimad muudatused on seotud konkreetsema lähenemisega pakendijäätmete kogumise kohtadele.
Klaasijäätmed enamikus taaskasutusse
Asustustihedusega alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, milleks on tavaline maavald, peab olema kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Kui Eesti väikeses maavallas on näiteks 2000 inimest, siis eeldatavasti on seal 3-4 eri külas, kus elab mõnisada inimest, ka pakendijäätmete konteinerid.
Kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamise sagedus lepitakse kokku TKO ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal ehk n-ö teie ukse tagant kogumisena.
Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumise kohtade tihedust ning kogumiseks ette nähtud konteinerite arvu ja mahtu. Muudatus jõustub 1. jaanuarist 2009.
Kogu selles pakendijäätmete kogumise heas korralduses on kohalikul omavalitsusel senisest suurem roll ka tagatisrahaga pakendite korral.
Järgnev ei rõõmusta väiksemate kaupluste omanikke, küll nende kliente. Kaupmeeste soov oli nimelt tagatisrahaga koormatud pakendi vastuvõtmine teha kohustuslikuks alates 100 ruutmeetrist. Seaduses on aga alampiir 20 ruutmeetrit.
Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetri, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul.
Et maarahvas taaraga valdade vahel seiklema ei peaks, sai seadusesse klausel, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates.
Tähtsama muudatusena tuleb 2009. aasta 1. jaanuarist 70 protsenti klaasijäätmete kogumassist ringlusse võtta.
Plastjäätmete puhul aga taaskasutada kogumassist 55 protsenti, kusjuures 45 protsenti plastjäätmete kogumassist ringlusse võetuna ja 22,5 protsenti plastjäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna.
Allikas: Maaleht
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6