29.08.2008 | Andres Herkel | Välis, Rahandus, Majandus
Eelarveprobleemiga seoses on vastumeetmetena käsitletud peamiselt kolme võimalust: kulude kärpimine, kavandatud maksualanduste edasilükkamine ja defitsiiti minek. Kuni viimase prognoosini oli juttu siiski peamiselt vaid kulude vähendamisest. Uus hinnang näitab, et nii kergelt me ei pääse. Halvemal juhul võivad käiku minna kõik kolm abinõu, paremal juhul on mõistlik defitsiiti vältida.
Mulle tundub, et olukorra lahendamiseks tuleb paljugi ümber hinnata. Poliitikutel ja erakondadel tuleb tunnistada oma vigu ja seniseid valehinnanguid.
Poliitiku eksimatuse kuvand on ilmselt pärit totalitaarsest süsteemist, kus ükski juht kunagi ei eksinud. Ja kui mõni lõpuks eksis, siis polnud tal enam kohta päikese all. Usun, et jonnakas mitte kunagi eksimise kompleks kuulub pigem postsovjeedi poliittehnoloogiasse kui arenenud kodanikuühiskonnaga demokraatiasse. Tagantjärele tuleb tunnistada, et 2007. aasta Riigikogu valimistel jagasid pea kõik osalised reaalsuse asemel optimistlikke illusioone. Kainestav katsetus loosungiga „Õnn ei ole rahas” ei osutunud ülemäära mõistetavaks.
Koalitsioonierakondade maksupakett paistiski ehk alustuseks liiga optimistlik, kuid sel ajal mitte päris pöörane. Mis aga peatähtis – seda määras poliitiline loogika. Tasakaalu eeldus oli see, et kolme erakonna peamised maksulubadused realiseeriti ühe otsusega. Nii saime ühekorraga tulumaksualanduse, täiendava maksuvabastuse esimese lapse pealt ning maksuvaba miinimumi tõusu. Tänase teadmise taustal asetub toonane otsus hoopis teise konteksti. Veel kurvem lugu on see, et probleemi tõsiduse teadvustamine käib ränga viivitusega ja see omakorda võib mõjutada vastumeetmete adekvaatsust.
Kui eelarvega on probleeme, siis on kahtlemata esimene asi üle vaadata kulud. Tõesti, seda on valitsus tuleva aasta eelarvet kavandades ka korduvalt ja korduvalt teinud, andes kohati drastilisena kostvaid sõnumeid. Kuidagi ehk annab kusagilt veel midagi pigistada, aga üldiselt oleme lähedal piirile, kus täiendavad kärped hakkavad halvama meie riigina toimimise võimet. Georgias toimunu taustal on kaitsevõime ja sisejulgeoleku tagamine ju möödapääsmatu. Järelikult tuleb täiendavast nelja miljardi kroonilisest kärpest rääkides pöörduda maksupaketi poole – kui valus ei ole ka tagasi võtta varem öeldud sõnu ja antud lubadusi. Leevendagu seda siis arusaam, et paremate aegade saabudes võivad maksulubadused taas realiseeritavad olla. Aga praegu nad seda ei ole ja isegi maksupaketi peatamisel jääb defitsiidivõimalus üles.
Georgia sündmuste taustal oleme me korduvalt osutanud Lääne vigadele Venemaa arengute hindamisel. Ilmselt on meil paljuski õigus. Paraku pole see õigus sugugi veenev, kui me ei suuda iseenda valeotsustest selgeid ja edasiviivaid järeldusi teha. Demokraatlik otsustusmehhanism sisaldab endas ka võimalust vigu õigel ajal parandada. Seda mitte suutes annaksime trumbid nendele, kes ootavad, et Eesti igas mõttes kõrbeks – rahvusriigina, poliitilise süsteemina ning eduka reformimudelina. Aga seda me mingil juhul lubada ei tohi!
Allikas: Hiiu Leht
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6