Kooli tulevik on kindel

28.08.2008 | Tõnis Lukas | Haridus

Õpetajad ei pea kartma palga pärast, sest jutud nende töötasu vähendamisest on asjatundmatud.

Mõne päeva pärast algava uue kooliaasta muudab tavapärasest pidulikumaks Eesti Vabariigi 90. aastapäeva aasta, mille koolikuu sündmused keskenduvad meie ajaloole ja emakeelele.

Tunnustatakse õpilasvõistluste laureaate ning aasta parimaid õpetajaid, tehakse kokkuvõtted keeletalgutest, peetakse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate, üliõpilaste ning õpilaste konverentse, selguvad parimad noored visionäärid. Juubeliaasta koolikuu künnisel on hea meel öelda, et vaatamata ärevatele sündmustele laias maailmas, on Eesti kooli tulevik kindel.

Õpetajad saavad asuda rahulikult tööle, sest nad ei pea kartma oma palga pärast. Jutud nende palga vähendamisest seoses eelarvekärbetega on asjatundmatud! On tõsi, et mitmetes paikades on õpetajate leidmine koolijuhi kõige raskem ülesanne. Küll peaks noorte valikuid mõjutama sellest sügisest startiv lähtetoetus, mida saab õpingud lõpetanud ja kooli tööle asunud noor pedagoog. Lisaks hakkab toimima stipendiumiprogramm õpetajakoolituse üliõpilastele, et motiveerida noori õppima koolmeistri ametit.

Veel sellel aastal peaks 4000 õpetajat kätte saama sülearvutid. Sel moel suudab kool rakendada enda teenistusse kõige moodsamad õpetamise vahendid, sest teisiti pole kaasaegses maailmas enam lihtsalt võimalik. Programm "Õppiv tiiger" näitab aga õpetajatele, kuidas on infotehnoloogia vahendeid võimalik koolitunnis kasutada.

Iga õppija on rikkus

Sellel aastal käivitus arutelu uue riikliku õppekava koostamiseks. Uus õppekava ei tekita ega tohigi tekitada koolis ootamatut revolutsiooni, ent maailm areneb iga päevaga ning aja jooksul muutuvad ka ühiskonna nõudmised laste arengu suhtes.

Õpilaste arv meie koolides väheneb, õnneks näitab statistika, et lähimatel aastatel hakkab kooliteed alustavate laste arv tasapisi kasvama. Kuid meid on endiselt vähe ning iga laps on suur varandus.

Koolist väljalangevuse vähendamiseks on kaalumisel sagedasti koolist puuduvale lapsele tugiisiku määramine, individuaalse õppekava koostamine, tema vanemate nõustamine. Kui sellest ei piisa, tuleb koolikohustust mittetäitva lapse pere tõsiselt käsile võtta, kuni karistamiseni välja.

Lisaks on igas maakonnas loomisel õppenõustamiskeskused, mis pakuvad abi laste individuaalse arengu toetamisel. Head nõu peaksid sealt saama nii lapsevanemad, õpetajad, kohaliku omavalitsuse ametnikud kui ka lapsed ise.

Sama eesmärki kannab kutsehariduse võimaluste mitmekesistamine. Algaval õppeaastal saab kutseõppeasutustes õppida ilma põhihariduseta, pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist, samuti õpipoisiõppes ehk peamiselt ettevõttes töötades ning tööalase täiendkoolituse vormis.

Kutseharidus tõusuteel

Kutseõppeasutustel on üha suurem roll elukestva õppe edendamises, sest enamus neist pakub Euroopa Liidu tõukefondide ja Eesti riigi toel tasuta kursusi neile, kes soovivad ametit paremini selgeks saada või sootuks uue õppida.

Lisame siia veel rakenduskõrgkoolid ja vabahariduslikud õppekeskused ning me saamegi kokku 11,6% - just nii palju oli tänavu esimeses kvartalis täiskasvanud õppijaid.

Sellel sügisel on tuhandetel inimestel võimalik osaleda kursustel, nii et eelpool nimetatud protsent võib aasta lõpuks veelgi suureneda. See tähendaks aga järsku hüpet elukestva õppe näitajates. Siin on valitsuse astutud sammud olnud selgelt tulemuslikud.

Paljud kutseõppeasutused on astunud õppebaaside osas suure sammu edasi, tänu Euroopa Liidu tõukefondide abile muutus paljude ametikoolide õppekeskkond paremaks.

Lähima viie aasta jooksul jõuab 30 kutseõppeasutusse veel üle 3,5 miljardi Eesti krooni Euroopa tõukefondidelt ja Eesti riigilt. See raha muutub käegakatsutavaks õppehoonete, ühiselamute ja õppetöökodade sisustuse kujul.

Veel üks oluline algatus, millele Euroopa fondid on oma õla alla pannud, on uuendatav kutsekvalifikatsiooni-süsteem. Selles pannakse kaheksa-astmelisele skaalale paika kõik oskused ja teadmised, mis on tarvilikud edukaks töötamiseks ühes või teises ametis. Kogu selle suure töö eesmärk on ühtlustada kutse- ja kõrghariduse ning täiskasvanute koolituse õppekavad.

Koolieelsed lasteasutused alustavad sel aastal uue riikliku õppekavaga, mis tõstab varasemast tähtsamale kohale mängu kui lapse põhitegevuse.

Uuenenud õppekava täpsustab lapse arengu eeldatavate tulemuste kirjeldusi, esitab need valdkonniti ning need on kooskõlas algkooli ainekavadega.

Vene õppekeelega koolieelsetes lasteasutustes muutub aga rohkem, sest uus riiklik õppekava näeb 2009. aastast ette eestikeelseid tegevusi juba 3aastastele lastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel.

Kindlus tudengitele

Varem alustasid lasteaialapsed eesti keele õppimist 5aastaselt. Nii varakult alustades on nad kooliikka jõudes omandanud vähemalt eesti keele algteadmised.

Loomulikult ei viska riik vene õppekeelega lasteaedade õpetajaid tundmatusse vette, sügisel algavad erinevad koolitused, kuidas ja mis kombel on kõige parem mudilastele eesti keelt õpetada.

Kui arvestada veel, et sel aastal tõusid lasteaednike palgad hüppeliselt ning on ehitatud või remonditud hulk lasteaedu, võib 2008. aastat õigusega nimetada lasteaedade aastaks.

Sügisel jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis sätestavad parema kontrolli kõrghariduse kvaliteedi üle. Nii peavad kõrgkoolid vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbi viima akrediteerimise, mille käigus ei hinnata üksikuid õppekavasid, vaid õppeasutust kui tervikut.

Koolitusloaga kõrgkooli lõpetaja võib olla kindel, et ta saab riiklikult tunnustatud lõputunnistuse.

Lisaks laienevad üliõpilaste valikuvõimalused, sest muudatused seadustavad ühisõppekavad ehk mitu kõrgkooli võivad mõnda eriala õpetada koostöös. Nii suurenevad tudengite praktikavõimalused ja akadeemiline "hulkurlus" muutub lihtsamaks.

Meie aastatuhandeid vana keel ja kultuur saavad tänapäeva maailmas püsida ainult õppimise ja harituse toel. Eesti Vabariigi juubeliaasta koolikuu kestab septembri lõpuni, aga meis endas peab koolikell tiksuma igavesti, sest õppida tuleb kõigil ning õppimisvõimalusi on tänases Eestis kõikide jaoks.

Allikas: Maaleht

Kooli tulevik on kindel

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing