Intervjuu: Juhan Parts: Eesti majandusele panen hindeks neli pluss

21.08.2008 | Toivo Tänavsuu | Majandus

Minister Juhan Parts soovitab inimestel pidada leidlikumaid ameteid ning kui sissetulek ei rahulda, hakata ettevõtjaks.

Muretult ja optimistlikult jälgib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tormides vaevleva Eesti majanduse käekäiku. Suurt eesmärki, mille poole praegu püüelda, ta välja käia ei oska.

Mis pilguga jälgite suurärimeeste nuttu, et Eesti majandust ootab põhjaskäik või suurem verevalamine?

Ootaksin, et eesti kapitalistid koonduksid vastutustundlikuks mõttekojaks, kellega valitsusel oleks võimalik pidada nõudlikku dialoogi. Selline üksikute ärimeeste poosetamine on sama südanttorkiv ja murettekitav kui poliitiline populism.

Teises kvartalis langes Eesti majandus 1,4 protsenti. Mis järeldused sellest teeksite?

Väga halb, täitsa lõpp - see oleks justkui esimene reaktsioon. Aga kui hakata järele mõtlema, millele on kasv 15 aasta jooksul tuginenud ja miks nüüd on mured, paneksin Eesti majandusele hindeks neli pluss.

Jah, meil on lühiajalised probleemid, kuid neist välja tulles saavutame tunduvalt tervema majanduse.

Eestis on töötus olnud 18 protsenti. Praegu on see praktiliselt olematu, ehkki meedia räägib järjekorrast töötukassa ukse taga. Majanduse struktuuri muutmiseks, jutumärkides, tahaks näha suuremat töötust, mis tooks küll inimestele probleeme, kuid aitaks kaasa tervemate ettevõtete tekkele.

Inflatsioon kappab tempokalt. Mida teha?

See tekitab rahulolematust kõigis. Aga tundub, et inimesed loevad lehti: töötuks pole keegi jäänud, aga sisetarbimine väheneb. Seega hinnad kukuvad. Rääkides Tallinna restoraniomanikega, kurdavad nad külastajate vähesuse üle. Olles suhteliselt palju maailmas ringi reisinud, võin kinnitada: siin on hinnad liiga kõrged ja ruumi kukkuda on küllaga.

Valitsus on teinud esimesed sammud riigiametnike palkade külmutamiseks. Samuti on tehtud algatus siduda kõrgete ametnike palgad lahti keskmisest palgast. See on hea signaal ka erasektorile.

Inflatsiooni puhul on põhiküsimus, mis juhtub maailmas kütuse- ja energiahindadega. Valitsus ei saa siin midagi teha. Võiksime vaid öelda, et suudaksime koos teiste riikidega suure pingutuse tulemusena 10-15 aastaga vähendada nafta osakaalu. Aga kütuseaktsiisi vähendamine ei tuleks kõne alla. Selle raha võtaksid sellisel juhul endale kütusetootjad või spekulandid.

Mida peate lähiaastatel Eesti majanduses kõige kriitilisemaks?

Kõige kriitilisem on see, kas terve ühiskond suudab korrigeerida oma ootusi meie võimaluste ja võimete suhtes maailmakonkurentsis. Praegu rõõmustame mõne Eesti sportlase 10. või 40. koha pärast olümpiamängudel - nende puhul on tase ja ootused paigas.

See võib kõlada loosunglikult, kuid kui kogu ühiskond keskenduks leidlikumale tööle ega tegeleks majanduslikus mõttes rumala, väheefektiivse ja jätkusuutmatuga, saavutaksime edu. Ettevõtjatelt ootaksin rohkem ambitsiooni!

Mida see tähendab, et inimesed peaksid keskenduma leidlikumale tööle?

Kui inimene pole oma perekonna sissetulekuga rahul või on tal ebakindlus, kas tuleb tulevikus rahaliselt toime, siis mõelgu välja mingi idee ja tehku oma ettevõte, olgu või väike. Räägitakse, et ettevõtlus on tohutu riskide võtmine, kuid millise riski võtab inimene, kes ei tee midagi ega realiseeri oma ideid? Ettevõtlus oli 1990. aastatel populaarne, kuid täna on see jäänud tagasihoidlikuks.

Sest palgatöö on lihtsam.

Jah, ent ometi voolab meis ettevõtlik veri. Eesti talumees oli ka lõppude lõpuks ju ettevõtja! Ma ei räägi siin popsidest ega saunalistest.

Kui Eesti tehnoloogiast rääkida, on jutuks e-riik ning Skype ja see ongi enam-vähem kõik.

Teadmistepõhisele majandusele ei minda üle kuupäevaliselt. Riigi ülesanne on toetada teadus- ja arendustegevust läbi programmide - leida lumepallikesi, visata präänikud turule. Peame pikas perspektiivis jõudma tasemeni, kus kulutame teadusele ja arendusele kolm kuni viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Geograafilise asendiga seondub kokku kuivanud transiidiäri, mille suhtes valitsuse tegevust on kritiseerinud mitmed ärimehed Tiit Vähiga eesotsas.

Vähi rahulolematusest saan ma suurepäraselt aru. Aga ta on kaks korda peaminister olnud ja peaks teadma, kuhu tuleb tõmmata punane joon riigi julgeoleku ja riigi majandushuvide vahel. Siin pole võimalik teha mingeid kompromisse.

Me peame endalt päris ausalt küsima, kas oleme piiririik või sillapea. Viimane eeldab poliitilist partnerlust Venemaaga, mida ärimehed ootaksid.

Mina ootaksin ärimeestelt eelkõige realismi ehk asjaolude väga täpset mõistmist. Reaalsus on see, et 15 aasta jooksul on Eesti-Vene majandussuhted kogu aeg pilvised olnud. Meile jääb vähemalt lootus, et Venemaa majandus muutub naftapeo lõppemisel sama demokraatlikuks, turumajanduslikuks nagu Soome oma.

Mida öelda lohutuseks transiidiärimeestele, kes loevad oma saamata jäänud tulusid?

Tagasilöök tuleb lihtsalt sisse võtta. Raha peale ei tohi olla vihane, aga raha eest ei tohi ka kõike saada. Transiit kui Venemaa energiakandjate müük läände on olnud suhteliselt ühekülgne, väikese lisandväärtusega ja kõrge keskkonnariskiga. Mulle meenutab see olukorda Kreenholmis: Euroopa Liidus ei ole võimalik kõige odavamast materjalist voodilinu ja käterätte toota!

Milline võiks olla Eesti majanduse järgmine suur eesmärk?

Kui rääkida Eesti Nokiast kui mingist tohutust vedurist, mis omab suurt kaalu ja tõmbab ettevõtjad kaasa, siis see saab sündida ainult "põllu peal", mitte "plaanikomitees". Arengufond teeb praegu põhjalikke uuringuid Eesti tööstuse "vedurite", teenussektori võimaluste, IT-potentsiaali jm osas.

Meil on ohtlik võtta endale eeskujusid, et peaksime saama näiteks selliseks nagu Silicon Valley. See oleks sama, mis küsida Martti Aljandilt, et miks ta pole Michael Phelps!

Tähtis on, et me ei otsiks vastastikku süüdlasi ega sõimaks üksteist.
Valitsusliit peab majandusküsimused kompromissitult esikohale tõstma ning jätma erinevad "oksjonipakkumised" uutele sotsiaalsetele hüvedele paremaid aegu ootama.

Intervjuu: Juhan Parts: Eesti majandusele panen hindeks neli pluss

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing