Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Ministrilt tuli suurperedele rahustavaid sõnumeid

12.08.2008 | Regionaal, Majandus

Teel Võrumaale tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pooleteisetunnise visiidi Taheva valda. Minister kinnitas, et eelarvekärped ei halva elu Eestis.

Ministri eelmise Valgamaa-visiidi ajal oli vallavanem Monika Rogenbaum talle esitanud kutse valda külastada ja nüüd - ministri esimesel tööpäeval pärast puhkust -, oli tal võimalus sellele vastata. Reedel helistati Rogenbaumile ministeeriumist, et valmistagu ette, mida ta soovib näidata, ja mõelgu, mida soovib küsida.

Ministril oli juba varem plaanis Võrumaad külastada, et osaleda Varstu vallas Krabil esimese frantsiisipostkontori avamisel, ja nii asus ta Tallinnast lihtsalt varem teele.

Minister kutsuti vaatama Hargla postkontorit. Seal vestles ta motokannet tegeva Eduard Õunapuu ja postkontori juhataja Elle Jaskaga. Negatiivset tooni nende vestluses polnud. Oldi ühel meelel, et postkontor on vajalik. Vallas pole pangaautomaate, paljud elanikud ei saagi mujalt raha kätte kui postkontorist.

Vallavanem oli kavandanud ministriga minna Ain ja Kaili Pettai poole, kuid lugenud siis laupäevasest Eesti Päevalehest, et suurperede eluasemetoetus jääb ära, ja kõhklema löönud. «Mõtlesin, et mida küll suurpere teeb ja kuidas ministri vastu võtab, kui sellise jutuga läheme,» muretses Rogenbaum. Siiski sai külaskäik teoks.

Rõõmustav sõnum

«See on absoluutselt vale jutt, et toetust ei makstagi,» kommenteeris vallavanema kõhklusi minister Juhan Parts. «Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötas paljulapseliste peredele eluasemetingimuste parandamiseks mõeldud toetuse välja, lähtudes koalitsioonilepingust, mille järgi eraldatakse aastas 50 miljonit krooni.»

Sellel aastal mainitud summa ministri kinnitusel igal juhul ka eraldatakse. 2009. aasta riigieelarve osas läbirääkimised aga alles käivad. «Ministrina toetan, et suurperedel aidatakse edaspidigi elamismuresid lahendada,» rõhutas Parts.

Paljulapselistele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtt algas 1. juulist ja kestab septembri lõpuni. Toetust maksab riik sihtasutuse Kredex vahendusel.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud paljulapselistele peredele, kus vähemalt neli kuni 19aastast (kaasa arvatud) last ning kus sissetulek ühe leibkonna liikme kohta kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel oli kuni 6000 krooni kuus.

Eestis on vastava taotluse esitanud juba 251 peret. Rogenbaum ütles, et Taheva vallast on sellele toetusele pretendeerijaid kolm.

Pettai pere on võimeline ise taotluse vormistama ja vald annab neile kaasa toetuskirja. Ain ja Kaili Pettai on ise suutnud majale korraliku katuse panna ja toad remontida, kuid talvel kipub toanurka lumi tekkima. Toetust taotlebki pere selleks, et maja väljast soojustada. Pereisa on nõus ise materjalid muretsema ja ehitustöö tegema, et efektiivselt raha kasutada - kui seda ikka saab.

Rahaga on nii, et suurpere peaks ise enne raha välja käima ja siis maksab Kredex summa tagasi. Suurpere võib Kredexile esitada ehitusfirmalt saadud arve ning sihtasutus maksab selle toetussumma ulatuses kinni. Vallavanema sõnul suurperedel paraku enamasti raha pole, kuid nad on suutelised ise odavalt oma elamist remontima, kui vaid raha saaks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister oli küll pärast puhkust esimest päeva tööl, kuid loomulikult juba kursis, et tema ministeeriumil tuleb kaheksa protsenti tegevuskuludes kokku hoida.

Kärped tulevad kindlasti

«Eks ikka investeeringud, mis ei ole nii olulised,» ütles minister, vastates küsimusele, mis siis esialgu tegemata jätta tuleb. «Riik ei ole sellises seisus, et paneme rongid ja bussid seisma ning laseme vangid lahti.»

Parts kinnitas, et vaja on hästi järele mõelda, kuidas kokku hoida ja eluga edasi minna. «Hädaldamine ja inimeste hirmutamine hakkab ära tüütama - elu pole nii hull, kui iga päev elanikele serveeritakse. Tõsi, kütuse hind mõjutab meid, kuid vaja on teha otsuseid, mis ei halvendaks inimeste elukvaliteeti,» oli minister optimistlik.

Ta tõi näite, et pole vaja hoida ringi sõitmas 44kohalist bussi, kui reisijaid peal vaid kaks. Tuleb kõik liinid hästi läbi mõelda ja uurida, palju on sõitjaid ja kui suuri busse vaja.

Kui minister küsis vallavanemalt peamist muret, siis Rogenbaum seda kohe välja käia ei osanudki.

«Aastaid on kehvas korras ja tolmused olnud Koikküla-Karula ja Hargla-Lüllemäe teed. Kui tahamegi Karula vallaga liituda, pole see võimalik halbade teede tõttu. Valga linna läheb aga hea asfalttee,» rääkis vallavanem väikese mõttepausi järel.

Taheva vallas on ministreid käinud sageli, vallavanem ei rutta aga kõigilt abi küsima - pigem peab taktikaliselt oluliseks, et valla elu jääb meelde ja sellest võib mõne otsuse tegemisel abi olla.

«Üks hea näide on mul küll,» rääkis naine. «Sain presidendiga ühel kohtumisel umbes kolm minutit rääkida, see oli enne Schengeniga liitumist. Mainisin, et piir saab küll lahti, kuid ühendus Tsirgumäe ja Gaujena vahel on kehva tee pärast halb. Minu üllatuseks tuli presidendi kantseleist peagi kõne ja seda teelugu täpsustati. Varsti olid masinad kohal, tee sai korda.»

Rogenbaum meenutas, et president oli lubanud ka Läti kolleegiga rääkida - tee vajas korrastamist ka teisel pool piiri. «Niisugune asjaajamine jääb meelde ja on ühe väikese valla rahvale väga tähtis,» kinnitas Taheva vallavanem.

 

Allikas: Valgamaalane

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing