Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Võim ja raha rahvale lähemale!

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) asutati 2000. aastal eesmärgiga vahendada Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklikke toetusi põllumajanduse, kalanduse, metsanduse, toidutööstuse ja muu maaettevõtluse arendamiseks.

Tänaseks on seda tehtud ligikaudu kümne miljardi krooni ulatuses. Aastatel 2007 kuni 2013 peab aga PRIA Eesti maaelu elavdamise huvides suutma maksta erinevaid toetusi rohkem kui 25 miljardi krooni ulatuses. Nende eesmärk on tagada toiduainete hinnastabiilsus ning toiduohutuse ja keskkonnanõuete täitmine.

Erinevate meetmete rakendamiseks peab põllumajandusminister vastu võtma mitukümmend määrust.

Lisaks on PRIA-l väga vastutusrikas, aga mitte kõige meeldivam kohustus Euroopa Komisjoni ees - teostada järelevalvet toetuste seaduslikkuse ja sihtotstarbelise kasutamise üle.

Praegu on PRIA Euroopa Liidu viiekümne makseagentuuri seas kõige odavam ja efektiivsem, kulutades toetuste väljamaksmiseks alla nelja protsendi toetuste kogumahust. Euroopa Liidu teistes riikides on see 6-15%.

Siinkohal peame endalt küsima: kas odava raha eest saab kvaliteetset teenindust? Kuna alati on võimalik paremini, oleme otsustanud PRIA töö ümber korraldada.

Eesti regionaalpoliitika üks peamisi probleeme on riigivõimu lahkumine maakondadest ja avalike teenuste kättesaadavuse halvenemine maal. Enamasti korraldavad riigiasutused töö ümber tsentraliseerimise suunas.

PRIA ümberkorralduste eesmärk on vastupidine - teenindamise ja otsustamise toomine inimestele lähemale. Selleks moodustame regioonid, kuhu anname üle osa Tartus asuva keskuse ülesandeid ja otsustuspädevust, säilitades kõikides maakondades bürood oma seniste ülesannetega. Inimese jaoks tähendab see asjaajamise ja otsustamise muutumist kiiremaks.

 

Regioonide moodustamisel oleme lähtunud regionaalpoliitilistest eesmärkidest ja ühtlase töökoormuse saavutamise põhimõttest.

Regioonide moodustamine ei ole tööhõiveprojekt ja uusi töökohti luuakse seeläbi minimaalselt. See toimub keskuse töötajate vähendamise arvel, kes hakkavad tööle seitsme maakondliku büroo juures.

Lisaks käivitame PRIA klientide nõukoja, kuhu kuuluvad toetuste taotlejate ja MTÜde esindajad. Nõukoja eesmärk on tagasiside ja ettepanekute saamine paremaks teenindamiseks ning toetusesaajate tõhusam kontroll PRIA tegevuse üle.

Oluline roll PRIA arengus on ka erinevate e-teenuste arendamisel. Internetipanka kasutame aeg-ajalt vist kõik, tuludeklaratsioonegi täidavad paberil väga vähesed.

Viimaste aastatega on PRIA e-teenustesse oluliselt panustanud. Hea näide on tänavukevadised loomatoetused, kus iga viies loomapidaja oma taotluse e-PRIA kliendiportaali vahendusel teele saatis.

Järgmisel aastal on PRIA prioriteet pindalatoetuste internetti viimine ning e-PRIAst igati nüüdisaegse kliendikeskkonna kujundamine. E-PRIAs näevad kõik enda taotluste ajalugu - mis seisus parasjagu mingite taotluste menetlemine on - ning muud olulist infot.

Selline keskkond teeb põllumeeste elu ja asjaajamise lihtsamaks ja kiiremaks ning aitab vältida paberimajanduses tekkida võivaid vigu.

PRIA tegevuse eesmärk on tegelikult palju laiem kui ainult majandusliku tegevuse toetamine. Käesoleval aastal avasime külaelu arengu meetme, millega toetasime erinevate mittetulundusühingute ja seltside kaudu rohkem kui saja miljoni krooniga kultuurimajade ja spordiväljakute investeeringuid maal.

Seega on põllumajandusministeerium suurim külakultuuri toetaja Eestis. Taotluste vähesuse tõttu jäi nelikümmend miljonit krooni kasutamata, kuid selle lisame järgmise vooru rahadele. Loodetavasti on informatsioon toetuste taotlemise võimalustest jõudnud kõikidesse valdadesse ning aktiivsed kohaliku elu eestvedajad pakatavad ideedest.

Põllumajandusministeerium kavatseb ka tulevikus hoolitseda selle eest, et maapiirkondades oleks haritud tööjõud ja paraneksid kultuursed vaba aja veetmise võimalused. Selleks kutsun inimesi suhtuma PRIAsse kui võimalusse - mitte kui bürokraatiamasinasse.

Allikas: Valgamaalane

Märksõnad

Valgamaalane, Helir-Valdor Seeder