IKT ettevõtete koduturuks saagu Euroopa Liit!

01.06.2008 | Marek-Andres Kauts | Majandus

Nagu kolm venda Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm Eesti Ennemuistsetest juttudest, kes läksid laia maailma õnne püüdma ning said oma oskustega hästi tasutud, tuleks ka Eesti IKT-ettevõtetel senisest märksa enam liikuda välisturgudele. Välisturge tuleb otsida ühelt poolt oma toodete turustamiseks, teiselt poolt odavate programmeerijate töö sisseostmiseks.

Eestis on 30-miljardilise kogu käibe juures kokku ligi 2000 infotehnoloogiaga tegelevat ettevõtet, kellest viiesajal on rohkem kui üks töötaja ning IKT sektor annab ligi viis protsenti sisemajanduse koguproduktist. Enam kui miljonikroonise aastakäibega IKT-firmasid on samuti poole tuhande ringis, kellest 150-l ulatub aastakäive üle 10 miljoni krooni. Telekommunikatsioon ja selle lisateenused moodustavad kogu IKT turust ligikaudu poole. Riistvara müük annab kolmandiku ja ülejäänud 17 protsenti on reaalne IKT ehk tarkvaraarendus ja infosüsteemide integreerimine.

Eestis on orienteeruvalt 10 000 spetsialisti - programmeerijat, tarkvaraanalüütikut või projektijuhti, kellest 7000 töötab reaalse IKT alal. Maailma mastaabis on meie IKT spetsialistid arvuliselt küllalti väike inimresurss. Näiteks Eestist elanike arvult umbes neli korda suuremas Singapuris töötab IKT alal 120 000 inimest.

Nüüd, kui pärast ehitusbuumi ning Lääne-Euroopast odavamate tootmiskulude ja kiirelt arenevate majandustele iseloomulike nähtuste poolt tekkinud järsk tõus on muutunud mõõdukamaks majanduskasvuks, panevad kitsenenud olud paratamatult ettevõtjaid ja majandusinimesi mõtlema uutele toodetele ja turgudele, sest IKT on kahtlemata üks suurima lisandväärtusega majandusharusid ja konkurents on tihe. Siit ka küsimus: kas IKT-d mõjutava kasvu aeglustumise tingimustes võiks kujuneda sektorist Eesti majanduse mootor? Sest selleks, et luua suuremat väärtust, on meie jaoks eriti oluline keskenduda ainult kõige suuremat lisandväärtust andvatele tegevustele ja maksimaliseerida selle läbi kogu majanduse efektiivselt.

Majandusveduriks koduturu laiendamisel
IKT sektorit saab pidada üheks majanduse veduriks, kui ta moodustab vähemalt 7 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Reaalne on, et viie aasta jooksul peaksime selle sihi võtma eesmärgiks. Samas on selge, et üksnes Eesti turule tootvate ettevõtetega IKT-st majanduse juhtivharu ei saa, kuna siinne turg on selleks väike. Oluline muutus mis tuleb teha on, et peaksime seetõttu koduturuna käsitlema mitte Eestit vaid Euroopa Liitu. Koduturg on turg, kus tuntakse igat pisiasja ja Euroopa vana majanduse ettevõtete jaoks tehnoloogia abil efektiivsuse tõstmine on kriitiline küsimus. Samuti Euroopa oma riiklike hangetega on turg, kuhu toodete nimel peaksid Eesti ettevõtted end fokusseerima. Juhul muidugi, kui me tahame, et IKT saaks majanduse veduriks

Kõige paremad ekspordivõimalused on tarkvaraarendusega tegelevatel ettevõtetel. Telekomiettevõtete ekspordipotentsiaal on väike, kuna Eesti telekomituru hiiud on kõik mõne rahvusvahelise kompanii osaks, mille omanikel on tütarfirmad seal, mida peame oma ekspordituruks. Iseendaga konkureerimisel ei ole ju jaoks mõtet.

Riistvaraga kauplemine on samuti siseturule suunatud haru, kus konkurents on tihe ja kasumimarginaal on väike. Äri teeb keeurliseks ka see, et kaup on „kiiresti riknev". Masinatega kauplemine näeb välja enamalt jaolt kas detailide või tervikseadmete importimise ja siin juurdehindlusega edasi müümisena. Seevastu tarkvaraarendus on valdkond, kus Eesti IKT-ettevõtted saavad leida omale suuremaid välisturge ning olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Tänase seisuga on veel aga ka koduturu vajadused täielikult rahuldamata ning ekspordimahud on jäänud kasinaks.

Uute võimaluste otsimiseks alustab Arengufond sügisel seireprogrammi, mille ülesandeks on leida maailmast üles need kohad, kus meie IKT tööstus on konkurentsivõimeline. Suurima programmi poolt loodava väärtusena näen ennekõike argumenteeritud eesmärkide ja konsensuse tekitamist ettevõtete vahel, kuhu ikkagi suunata meie IKT sektori fookus.

Programmi koostamisel ja fookuse kujundamisel Arengufondile tuleb olulisimate partneritena kaasata Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni ettevõtete Liitu (ITL) ja ülikoole. Vaid nii saame tekitada väärtusahela, mis algab ülikoolist ja lõppeb ekspordivõimeliste ettevõtetega.

e-Eesti kasutamata konkurentsieelis
Eesti tarkvaraarenduse omapära on, et suure osa IKT-ettevõtete käibest moodustavad riigisisesed avaliku sektori tellimused. Mahukad riigihanked sealhulgas e-Eesti arendamine on kujundanud ka tarkvaraarendusettevõtete tooteportfelle ja samas mõjunud ka pärssivalt ettevõtete ekspordivõimele.

Avaliku sektori hangete puhul on tellimuses küllaltki täpselt ette öeldud tellimuse sisu, ettevõtte osaks jääb vaid müüa tunnitööd ning juba varem planeeritud süsteem valmis ehitada. Riigihanked eeldavad kõrget tehnoloogia tundmise taset, kuid mitte niivõrd mahukat turundust ja müügitööd, seetõttu enamik ettevõtteid on valdavalt orienteeritud rätsepatööna valmistatavate lahenduste tegemisele siseturul. Välisturgudele sisenemisele keskendutakse vähe, sellega seotud riskide võtmises ollakse äärmiselt tagasihoidlikud. Provotseerivalt võiks küsida, mitmes IKT ettevõttes on palgal tootearendusjuht või ekspordijuht?

Täna ei ole ühtegi Eesti kapitalil põhinevat tarkvaraarendusettevõtet, kelle kaubamärki võiks pidada arvestataval määral rahvusvaheliselt tuntuks. Ainuke laiemalt tuntud märke on e-Estonia, mida endiselt käiakse vaatamas ja uurimas. E-Estonia taga on avaliku sektori e-teenused ja selles vallas on meie IKT ettevõtete kompetents maailmatasemel. Olen seisukohal, seda teadmust tuleks senisest märksa rohkem ära kasutada toodete ja teenuste välisturgudele müümiseks.

Meie ettevõtted peavad saama piisavalt tugevaks, et hakata osalema peatöövõtjatena suurtes rahvusvahelistes hangetes, näiteks Euroopa Liidu hangetel. Et see saaks sündida, peame oluliselt suurendama sektori võimekust, leidma võimalusi, kuidas suurendada tööjõu baasi.

Tööjõud - arengu seisukohalt kõige kriitilisem
Eesti IKT sektorit iseloomustab tugev tööjõu nappus. Hõivatute osakaal kogu tööhõivest on ligikaudu 1,5 protsenti. Näiteks Rootsis on vastav näitaja 4 protsenti - suhtarvult on seal peaaegu kolm korda rohkem spetsialiste kui Eestis.

Sektori tööjõuressursid on piiratud ja lähitulevikus spetsialistide olulist kasvu ette näha ei ole. Praegu on meie tarkvaraarendusettevõtetes tööl umbes 7000 spetsialisti ja 2008 aasta lõpuks prognoositakse, et lisandub kuni 1000 vaba töökohta. Tööjõukulud aga ei vähene, kuna levinuim moodus vabade kohtade täitmiseks on üleostmine konkureerivatest ettevõtetest.

Väljapääsmatu samm oleks IKT erialade senisest veelgi intensiivsem populariseerimine kutse- ja kõrgkoolides, kuna tööjõupuudus on tekitanud olukorra, kus ettevõtjad on sunnitud palkama juba bakalaureuse teise ja kolmanda aasta tudengeid. Ühelt poolt tuleb õpingute ajal reaalse töökogemuse saamine ja raha kasuks, samas suunatakse väheste oskustega tudengid ettevõtetes tegema kõige lihtsamaid töid, mis võtavad ära palju õppetööks vajalikku aega, samas arendavad töötajat väga vähe ja tekib tööjõuturul nõiaring. Tulemuseks on, et ülikoolilõpetajate oskuste tase on kehvem näiteks Soome tudengitega võrreldes ja suur hulk õpingute ajal tööle läinud üliõpilasi langeb koolist välja. Õpingute ajal lihttööle suundunud tudengite kvalifikatsioon, kas siis ülikoolidiplomiga või ilma, ei vasta paratamatult pikas perspektiivis ettevõtete nõudmistele.

IKT erialade tudengite arv on pidevalt suurenenud. 2001. aasta seisuga õppis Tallinna Tehnikaülikoolis, IT Kolledžis, Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis kokku ca 3600 erineva infotehnoloogiaga seotud eriala üliõpilast. 2006. aastal olid vastav number ligi 4100. 2007. aastaks oli õppurite koguarv küll langenud 3800 tasemele, muutuse põhjustas vanadelt õppekavadelt uutele üleminek ja sellega seoses hulga sisuliselt õppetöö katkestanud, kuid veel kooli nimekirjas olevate tudengite eksmatrikuleerimine

Riigi koolitusttellimuse suurendamisele seab omad piirid õppejõudude puudus ja olemasolevate ülekoormatus. Koolitustellimuse suurendamine annab esmaseid tulemusi alles minimaalselt 3-4 aasta pärast. Ehkki ettevõtjatega koostöö vallas on märgata ka esimesi edukaid samme, on lisaks koostööle ettevõtjatega vajalik välismaalt õppejõudude sisse toomine. Positiivse koostöönäitena tooksin Tallinna Tehnikaülikooli ja AS-i Webmedia veebiteenuste aine õpetamise, mis on nii tudengite kui ka õppejõude poolt leidnud väga positiivset vastukaja. See ei ole aga kaugeltki ainus näide, sarnaseid koostööprojekte võib leida pea-kõigist ülikoolidest, kus IKT erialasid õpetatakse.

Liigume väärtusahelas edasi
Et tulemused tuleksid kiirelt on võimalus rahvusvahelistel hangetel osalemiseks ettevõtete konsolideerimine, konsortsiumite loomine. Seda teed on läinud näiteks Microlink, kes on moodustanud liidu Eesti Telekomiga.

Teise võimalusena on räägitud spetsialistide võõrtööjõuna riiki toomisest. Siinkohal tahaksin rõhutada IKT tööstuse omapära, tootmisprotsesside keskkonnaks on arvutivõrk. Tarkvaraarenduses ei pea importima tööjõudu, saab importida ka tööd.

Tootmisahelas madalamal asuvaid lihttööd, näiteks programmeerimise saab osta sisse sealt, kus koodikirjutajad on odavamad ja töökäsi on rohkem outsourcimise teel. Suurimad odava tööjõuga IKT-outsourcimise riigid on India, Pakistan, Rumeenia, aga ka Ukraina ja teised meile küllaltki lähedal asuvad endised Nõukogude Liidu maad. Erinevalt vanale majandusele, kus allhanke tellimisele lisanduvad ka suured logistikakulud ei ole see infotehnoloogia puhul nii, sest transpordikeskkond on Internet ja transporditav väärtus on virtuaalne.

Üleüldine outsourcimise mudelite peale üleminemine eeldab sektori küllaltki ulatuslikku ümberstruktureerimist.

Outsourcimise jaoks peame spetsialiste tootmisahelas astme võrra ülespoole liigutama, nad peavad hakkama tegelema protsesside planeerimise ja juhtimisega. Ümberstruktureerimine ei puuduta mitte ainult ettevõtteid, foookust tuleb muuta ka IKT hariduses, mis rõhub praegu programmeerimispõhisusele. Kui ettevõtluse nõudlus muutub, tuleks riigil korrigeerida oma tellimust.

Olen veendunud, et meie IKT sektori ekspordisuutlikkuse ja konkurentsivõime võti peitub odava tööjõuga riikide programmeerijate enda jaoks kasulik rakendamine. Täna on valdav enamus meie spetsialistidest programmeerijad ja analüütikud, seega infotehnoloogia mõistes lihttöölised. Meie spetsialistide hooleks jääks tootmisahelas kõrgemal asuvamad ja ühe töötaja kohta märksa rohkem lisaväärtust loovad protsessid.

Andmed Eesti IKT turu kohta pärinevad Vaho Klaamanni ettekandest Informaatikanõukogus 17.12.2007.

Allikas: Arvutimaailm

IKT ettevõtete koduturuks saagu Euroopa Liit!

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing