Intervjuu: Põllumeeste toetused on ohus

14.08.2008 | Sulev Oll | Majandus, Maaelu

Kuigi minister Helir-Valdor Seeder suutis tänavuses säästueelarves põllumeeste toetused säilitada, peab ta tuleval aastal põllumajandustoetusi siiski vähendama.

Põllumajandusminister peab oma valitsemisalas kokku kulutusi kärpima 430 mln krooni võrra. Ehk teisisõnu: rahandusministri põllumajandusministeeriumile antud kontrollnumber 2009. aasta riigieelarve jaoks on 5,4 miljardit krooni. Summa, mida ministeerium mõistlikuks peab, on aga 5,8 miljardit.

"Kui rahandusministeerium jääb 5,4 miljardi krooni juurde, siis tuleb meil loobuda ka osa Euroopa Liidu raha kasutamisest," väitis Seeder. "See aga oleks juba rumalus."

Põllumajandus kui julgeolek

Eesti põllumajanduse toetamiseks kuluvad miljonid pärinevad kahest allikast: 80% EList ja 20% riigieelarvest. Eesti riigi 20% jaotub omakorda kaheks: 500 miljonit krooni on nn kohustuslik kaasfinantseering ehk see, ilma milleta ELi raha Eestisse ei tule. Sellest rahastatakse nii maaelu arengukavaga ette nähtud kui ka muid tegevusi.

Teine summa (nn top-up), mille suuruseks on aastaks 2009 plaanitud 780 miljonit krooni, võib aga tõsises ohus olla. Tegemist on rahaga, mille Eesti riik maksab oma põllumeestele nende konkurentsivõime ühtlustamiseks teiste riikide põllumeestega. "Soome riigi abi oma põllumehele on niigi kordades suurem," nentis Seeder.

Kuigi nimetatud summa tuleks Eesti riigieelarvest, on siingi otsene seos ELiga: nimelt lepiti toetuste mahud kokku ELiga liitumisel. "Nüüd poleks ju mõistlik öelda, et kuulge, me tegime summasid kokku leppides ainult nalja, et meil polegi tegelikku huvi Eesti põllumehe konkurentsivõime ühtlustamiseks," lausus põlluminister. "Ning ka olukord Gruusias tõestab veel kord kohaliku põllumajanduse vajalikkust. Põllumajandus on kindlasti üks julgeoleku valdkondi."

Millises mahus toetuste kallale minnakse, on veel lahtine. Pole veel ka konkreetset eelarveprojekti, on vaid arutelud, mille aluseks on ette antud piirarvud ja rahandusministeeriumi prognoosid.

Põhimõtteliselt puudutab toetuse vähendamine aga kõiki, kes üldse põllumajandustoetust saavad - ja toetuste tarvis on minister allkirjastanud rohkem kui 50 määrust. Vähendamine tuleb solidaarne, et igaüks kannataks võimalikult vähe. Samas tabab vähenemine põllumeest vägagi ebasoodsal ajal - ka piima hind teeb tagasikäiku.

"Siinkohal tuleb taas tõdeda, et põllumajandustoetuste näol pole tegu sotsiaaltoetustega, need on mõeldud maaettevõtluse ja põllumajanduse toetamiseks ning elavdamiseks, mis omakorda tähendab ka täiendavate tulude laekumist eelarvesse.

Kindlalt eitas Seeder võimalust, et ministrid üksteisele ära tegema hakkavad. "Igaüks näeb oma vajaduste taga riiki tervikuna," hindas ta. "Paljudel juhtudel ka ministeeriumide huvialad kattuvad."

Näieks tõi Seeder LEADER-programmi, mille maht aastani 2013 on 1,5 miljardit krooni. Tänavu läheb sealt 200 miljonit maakultuurile, sellest 100 miljoni kandis otseselt maakultuurimajade rekonstrueerimiseks.

Seeder on ka üks neist nn krokodillidest, kes tulevast eelarvet kärpima peavad. Ta on veendunud, et sellega saadakse hakkama, aga jätkusuutlik niisugune tegevus pole. "Minu väitel elas avalik sektor viimasel kolmel-neljal aastal üle jõu. Võeti nii vajalikke kui meeldivaid kohustusi, mida oli võimalik täita kasvava eelarve tingimustes, mitte aga praegusel, nn stabiliseeruva majanduse ajal," rääkis ta. "Seetõttu vajame struktuurseid muudatusi."

Seadusi tuleb muuta

Küsimusele, kas valitsus kavatseb seadustest tulenevatest kohustustest mööda hiilida või need täitmata jätta, vastas Seeder eitavalt. "Pigem tuleb nüüd seadusi muutma hakata," tõdes ta. "Selle näiteks olgu või keskmise palgaga seotud sissetulekud. Palgad ei saa lihtsalt iseenesest kasvada." Teine küsimus on sotsiaaltoetuste solidaarsuse põhimõte. "Kas see on ikka kõige õigem lahendus?" küsis minister. "Minu arvates tuleks toetusi anda neile, kes seda tõepoolest vajavad, kuigi see on keeruline."

Seedril on aga veel põhimõttelisi ettepanekuid. Nimelt kahtleb ta, kas praegune eelarve koostamise põhimõte, kus headel aegadel rohkem kulutatakse ja mitte nii headel pigem kärbitakse, on üldse õige. "Minu arvates võimendab selline eelarvepoliitika majanduse tsüklilist arengut veelgi," leiab ta. "Pigem võiks olla nii, et headel aegadel hoiame kokku ja halvematel anname hapnikku lisaks."

Intervjuu: Põllumeeste toetused on ohus

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing