Ei meeldi, kui meil hästi läheb

12.08.2008 | Lauri Vahtre | Välis, Euroopa

Antiikajal lõpetati sõda olümpiamängude ajaks ära või vähemalt tehti vaherahu. Tänapäeval on vastupidi - Venemaa ajastab oma agressiooni olümpiamängude avatseremoonia ajaks. Kas ei meenuta see Leedu ründamist 1991. aasta jaanuaris, mis pidi jääma Lahesõja varju? Või Balti riikide okupeerimist 1940. aasta suvel, sellal kui võidukad sakslased defileerisid Champs-Élyséel?

Venelaste suur isu

Demokraatlik lääs on taas üksi kahe vastu, nii nagu Teise maailmasõja eelõhtul. Siis tuli valida Hitleri ja Stalini vahel, ning lääs ei valinud kumbagi. See-eest valisid Hitler ja Stalin teineteist ja tagajärjed olid kohutavad. Lääne õnneks pöörasid kurjategijad 1941. aastal omavahel tülli, mis sundis Stalinit poolt vahetama ja lääs sai liitlase, kelle "abi" tänaseni kurjalt kätte maksab, laskmata ebainimliku kommunismi-ideoloogiaga lõpparvet teha.

Nüüd on Hitleri asemel Iraan, kui veidi lihtsustada. Muuseas, kas teadsite, et araabia maades ja küllap Iraaniski peetakse Hitlerit tubliks meheks, kuna ta julges vastu hakata imperialistidele, s.o ameeriklastele? Islamimaailmas mõistetakse suurepäraselt, et totalitarismil on maailmas ainus tõeline vastane, ja see on USA, mitte aga Venemaa, kes ennast fašismi hävitajaks ja Euroopa vabastajaks peab. Fašismi hävitajaks sai ta olude sunnil, vabastajaks mitte kunagi.

See ilmneb ka nüüd. Venemaast võib saada USA liitlane islamifanatismi vastu, kuid vaid olude sunnil, mitte põhimõtte pärast, kusjuures pole välistatud, et Putin ja Osama ühel päeval hoopis kokku ei lepi, juhul kui lääs Putinile nõutud altkäemaksu ei anna. Tundub uskumatu, aga Hitleri ja Stalini liit tundus omal ajal sama uskumatu. Ometi sai see teoks. Nii jääb vaid üle mõistatada, mida Venemaa seekord küsida suvatseb. Kas Gruusia osas on juba kokkuleppele jõutud? Kes veel? Ukraina? Eesti, Läti, Leedu?

Samal päeval, kui algas Vene rünnak Gruusia vastu, manas Eestis elav, kuid Venemaad armastav Sergei Stadnikov Eesti Ekspressis Edward Lucase raamatut "Uus külm sõda", pidades seda nii halvaks, et soovitus oli: ära loe! Muu hulgas pillas Stadnikov: "Lucas on üks neist, kellele meie idanaabri üha jätkuv sõjalis-majanduslik-elukvaliteediline tugevnemine kohe sugugi ei meeldi." Olen seda lauset kuulnud mõnegi našisti suust. See on kuldaväärt lause, sest selles peegeldub kogu suurvene alaväärsuskompleks ja sisemine agressiivsus. "Neile lihtsalt ei meeldi, kui meil hästi läheb. Nad tahavad meile liiga teha."

Kui sellist mõtet esimest korda kuulsin, olin hämmingus. Nüüd enam mitte, mõistes, et see ütleb midagi Venemaa enda kohta. Vene ideoloogidele lihtsalt ei meeldi, kui nende impeeriumist lahti öelnud rahval hästi läheb. See on solvav.

Karda või sure!

Ning just siin on üks peapõhjusi, miks Venemaa pommitab Gruusia linnu. See on barbari viha endast väiksema, kuid targema vastu. Viha rahva vastu, kellel hakkas liiga hästi minema. See on veendumus, et kui ei armasta, siis peab vähemalt kartma. Ja kui ei karda, peab surema.

Muidugi on ka geopoliitika. On soov kontrollida naftajuhtmeid, on soov omada platsdarmi teisel pool Kaukasuse peaahelikku. Kuid kui oleks tegu vaid nende pealtnäha proosaliste ja ratsionaalsete motiividega, siis poleks vist põhjust pommitada Gorit või Thbilisi tsiviillennuvälja, tappes süütuid naisi ja lapsi? Ei, need motiivid on ratsionaalsed vaid pealtnäha, sisuldasa on nad ikkagi irratsionaalselt šovinistlikud. Sest küsigem: miks on ühel Volga ääres vilja lõikaval vene mehel tarvis kontrolli naftajuhtmete üle või platsdarmi teisel pool Kazbekki? Mis on neil kaugetel maadel ja imperialistlikel eesmärkidel pistmist Vologda metsaettevõtja elukvaliteediga? Mitte mingisugust. Peale selle, et nii mõnus on rebida särki ja peksta vastu rinda, karjudes: meie riik on maailma suurim!, meie riik on maailma võimsaim!, kartke meid, kartke meid!

Oleks rahvuse eliidi asi neid haigeid tunge ohjeldada ja ravida. Selle asemel köetakse neid üles. Ning taas läheb Volgamaa põllumees ja Vologda metsaettevõtja sõtta nendega, "kellele ei meeldi, et meil hästi läheb". Näiteks genotsiidis süüdistatavate grusiinide või fašistideks tembeldatud eestlaste vastu.

Meil siin Maarjamaal tegeleb terve leegion riigipalgalisi vaimuhiiglasi eestlaste rahvustunnete mõnitamisega. Kusjuures eestlased ei kavatse pommitada ühegi naaberriigi linnu ega lennuvälju. Isegi kui kavatseks, poleks jaksu. Miks ei võiks see leegion sisustada oma aega kasulikumalt ja kritiseerida mõnd teist, märksa ohtlikumat natsionalismi, mis küünib šovinismini? Näiteks vene oma? Looda sa. Nii mõnus on otsida oma prille tänavalaterna all. Aga mitte pimedas ja ohtlikus kõrvaltänavas, kus nad tegelikult kaduma läksid.

Omaette pähkel on muidugi ka grusiinide rahvustunne. Nende riik on peaaegu sama paljurahvuseline kui Venemaa, ja grusiinidki on omal kombel impeeriumirajajad. Selles mõttes võiks abhaasidele ja osseetidele kaasagi tunda, sest viimati neile tõesti ei meeldi elada Gruusia ülemvalitsuse all. Kuid siis võiks alternatiiviks olla iseseisvus või autonoomia jutumärkideta. Paraku ei ole Gruusia ülemvõimu alternatiiv ei autonoomia ega iseseisvus, vaid Vene ülemvõim, kuulumine Vene riigi külge. On üsna ükskõik, mis nime all, kas autonoomse oblasti või kolhoosiesimeeste kuningriigina.

See aga oleks vaid pool häda. Kui nad nii kangesti tahavad, eks hakakugi venelasteks, keelata ei saa ega tohi. Aga asi pole ainult abhaasides või osseetides endis. Häda on selles, et kui Gruusia loobuks Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast, siis suurendaks see Venemaa kohalolekut Taga-Kaukaasias sedavõrd, et raskeks läheks rääkida Gruusia enda tõelisest iseseisvusest. See aga ongi asja tuum. Venemaa ei ole leppinud ega kavatse leppida oma endiste territooriumide iseseisvusega. Venemaa pole päriselt, südamepõhjani leppinud isegi Soome iseseisvusega, rääkimata siis meist või Gruusiast. Venemaa talub endiste territooriumide iseseisvust vaid juhul, kui tal õnnestub sellele külge pookida mingi "aga" - mingi konks, mis ei lase lahkulöönuil end päris vabana tunda.

Miks peaks siis üks normaalne inimene rõõmustama Venemaa edu üle? Kui see edu tähendab naaberrahvaste jalge alla trampimist, nende alandamist ja kiusamist ning mõnikord otsest mahatapmist?

Ei meeldi, kui meil hästi läheb

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing