Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Pekingi olümpiaregatil ka kaks Eesti purjetajat

11.08.2008 | Toomas Tõniste | Välis, Sport

Pekingi olümpiamängudel osaleb purjetamises 400 sportlast üheteistkümnes paadiklassis. Kui 2004. aasta Ateena OM-il oli Eesti esindatud Imre Taveteriga Finn klassis, siis Pekingi OM-il on väljas kaks Eesti sportlast. Deniss Karpak (22-aastane) võistleb Laser Standard klassis 43 ja Johannes Ahun (20-aastane) purjelaual RS-X klassis 35 paadi konkurentsis.

Olümpiaregatt Pekingi OM-il sarnaneb eelnevatega sellepoolest, et võistluspaik asub sadade kilomeetrite kaugusel olümpiakülast - purjetajate olümpiamelu keskmest eemalolek on reeglina paratamatu. Vähe on olümpiakohti, kus purjetamiseks sobilik akvatoorium oleks kohe lähedal, kuna esmatähtis on ikkagi sportlasele võistlustulemus, siis olümpiamelu keskmest eemalolek pole "kurbust" tekitanud. On ju nii rahulikum ja kõrvalisi segavaid faktoreid vähem. Tavaliselt peale võistlust on enamikul sportlastel võimalus mõned päevad enne kojuminekut olümpiakülas olla ja lõputseremoonial osaleda. Meeldiva erandina tooksin oma olümpiakogemustest Barcelona OM-i, kus paadisadam oli kohe olümpiaküla kõrval, paari minuti jalutuskäigu kaugusel.

Pekingi OM-i olüpiaregati sadam on Kollase mere ääres, Quingdao linnas, mis asub Pekingist ca 1000 kilomeetrit kagusse. Tihti nõuab igapäevane võistluspaika minek ja tulek palju aega, kohati 4-5 tundi päevast ja on tõeliselt tüütu. Seekord aga elavad purjetajad sarnaselt Tallinna Olümpia Purjespordikeskusega hotellis keset olümpiasadamat, paarisaja meetri kaugusel oma paadist.

Prognooside järgi oodatakse olümpiaregatil vaiksemaid tuuli. Kuna võistluspaik on avamerele võrdlemisi avatud, siis võib juhtuda, et meretuulte korral peavad võistlejad lisaks tugevale tuulele võitlusesse astuma veel ka ülisuurte lainetega, antud ajaperioodil aga vähetõenäoline. Eripärana tuleb kindlasti nimetada väga tugevat hoovust, kuni 60 m/minutis, mis on paljudele harjumatu. Kindlatel kellaaegadel muutuva hoovuse reeglid tuleb kindlasti eelnevalt endale selgeks teha, muidu etteotsa asja ei ole.

Kuid millised tuuleolud regatil tegelikult tulevad, selgub siiski alles stardis. Hea näide on 1988. aasta Söuli OM-i regatt, kus analoogselt Pekingiga ennustati vaikseid tuuli, kuid tegelikkus osutus täiesti vastupidiseks, tormised tuuled ja paari meetri kõrgused lained.

Kuidas olüpiaolud meie sportlastele sobida võivad?

Omades ise olümpiakogemust neljadelt mängudelt (1988, 1992, 1996 ja 2000) ning neist esimestel võitnud hõbe- ja pronksmedali, üritan mõtiskleda ka meie tänase kahe olümpiapurjetaja võimaluste üle. Kui arvestada mõlema sportlase varasemaid tulemusi ja ka füüsilisi omadusi, siis oodatavaid purjetamisolud neile väga soodsad olla ei pruugi. Mõlemad on end kindlamini tundnud tugevamas tuules ja on ju Denissi 2007. a. MM-i pronkski tugevama tuulega välja sõidetud.

Deniss Karpaki tugevuseks võib pidada viimase kahe hooaja stabiilset head esinemist, mida kinnitab ka tänane kuues positsioon maailma edetabelis. Tema tugevuseks pean tuhandete meretundide tulemusena omandatud väga head paaditunnetust ja tehnikat ning tugevat füüsist, mis tugevamas tuules eriti mõjule pääsevad. Natuke ebastabiilsem on ta vaiksema ja keskmise tuulega, seda suuresti tänu raskemapoolsele olevale kehakaalule. Deniss on oma eesmärgiks seadnud olümpiamedali ja kui tal närv vastu peab ning ta suudab sõita oma harjumuspärast sõitu, ega hakka liigselt riskima, on ta võimeline naasma medaliga. Kindlasti oleks tugevam tuul Denissi unistuste täitumisele Pekingis abiks.

Pakun välja kolm nime, keda pean Laser klassis suurimateks favoriitideks medalitele: austraallane Tom Slingsby, inglane Paul Goodison ja uusmeremaalase Murdoch Andrew.

Johannes Ahuni väljavaateid medalile pean kahjuks ebareaalseteks. On oluline, et peale 16 aastast vaheaega võistleb Eesti purjelaudur jälle olümpial ja tegemist on hea võistluskogemusega teel järgmistele olümpiamängudele. Kindlasti sobivad Johannesele paremini tugevamad tuuled, kus ta on võimeline sõitma maailma konkurentsis keskmiste sekka. Kuid viimased kuud on ta just vaiksemate tuulte sõitu harjutanud ning loodan, et Johannes teeb just nendel olümpiamängudel oma elu võistluse. Õnnestumise korral pean reaalseks jõudmist 25 parema sekka. Favoriitideks pakun poolaka Przemyslaw Miarczynski, portugallase Joao Rodriguesi ja prantslase Julien Bontempsi.

Mõlema eesti purjetaja võistlus koosneb 11 võistlussõidust, kaks sõitu päevas, paar puhkepäeva ja lõppeb võistlus ühe finaalsõiduga, kuhu pääseb 10 paremat ja antud sõidu punkte arvestatakse topelt. Ahun alustab oma võistlust 11. ja Karpak 12. augustil ning viimane võistluspäev (kui ollakse 10 parema seas) oleks vastavalt 19. ja 20 august.

Purjetamise üldised arengud liiguvad publikule ja televisioonile atraktiivsemaks muutumise tähe all (nagu kõik spordialad). Viimastel olümpiamängudel on lisandunud väga kiire ja sportlik paadiklass "49-er", "Tornaadole" on lisatud spinnaker, distantsid on läinud lühemaks, võistlussõitude arv suurenenud jne, kõik ikka selleks, et publikut ja TV-huvides teleülekandeid võistlustest teha.

Kuna olümpiaregatist osavõtjate limiidiks on kehtestatud 400 sportlast, siis paadiklassidel, kus kolm ja enam võistlejat ühes paadis, erilisi lootusi olümpiadistsipliinide hulka pääseda enam pole.

Hoiame siis omaltpoolt meie poistele pöialt, et neil oleks koguaeg natuke rohkem tuult kui konkurentidel!

 

Allikas: ERR Sport

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing