Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Mart Laar: Gruusial ei jäänud teisi valikuid

09.08.2008 | Mirko Ojakivi | Välis

Gruusia president Mihheil Saakašvili nõunikuna töötanud Mart Laari hinnangul ei olnud grusiinidel teisi valikuid peale Lõuna-Osseetiasse tungimise.

•• Kui palju te viimastel päevadel tajusite Gruusia, Venemaa ja Lõuna-Osseetia vaheliste suhete pingestumist?

Pingestumist oli juba mõnda aega väga selgelt tunda, kuigi eskaleerumine toimus lühikese ajaga ja ilma suuremate ettevalmistusteta. Sellel ajal kui ma nädalapäevad tagasi Gruusiasse läksin, toimus just esimene tõsisem intsident, kui grusiinide külasid hakati aktiivselt tulistama ja Gruusia vastas nii suurtükitule kui ka snaipritulega. Nii palju kui ma oletada oskan, siis Gruusia pool lootis selle tegevusega vähemasti mõneks ajaks rahu saavutada. Rääkisin Gruusias olles nii parlamendi esimehe Nino BurdÏanadze kui ka president Mihheil Saaka‰viliga ja ka nemad lootsid, et Lõuna-Osseetia pool saab aru, et kui nad tulistavad, siis tulistatakse neid vastu. Gruusia juhtkonna lootused olid just rajatud nendele lühikestele vasturünnakutele.

•• Miks just nüüd pingestus olukord Lõuna-Osseetia ja Gruusia vahel?

Eks ikka seepärast, et Gruusial erilisi valikuvõimalusi ei jäänud, ja see oli ammu teada, et olukord võib pingestuda. Seda on ka Gruusia president varem korduvalt öelnud, et kui Gruusia külade vastu alustatakse rünnakuid, teravneb olukord. Paraku Lõuna-Osseetia pool seda tegi.

Märkimisväärne on ka see, et Osseetia pool jättis tähelepanuta Gruusia presidendi poolt oma sõjaväelastele antud korralduse vahepeal tuli katkestada. President langetas selle otsuse ääretult keerulises olukorras, soovides saavutada vaherahu. See avaldus oli äärmiselt dramaatiline. Mina jälgisin presidendi esinemist, viibides hotellis, kus hotelli töötajad keerasid kõik televiisorid CNN-i pealt kohalikule telekanalile, et saaks presidendi kõnet kuulata. Kuid Gruusia initsiatiivi ei soovinud ei Venemaa ega Lõuna-Osseetia pool järgida. Kuid ma kaldun arvama, et Venemaa, kes seda konflikti on kogu aeg õhutanud, ei olnud samuti huvitatud selle konflikti nii tormilistest arengutest. Igal juhul on Venemaa rahuvalvajad kaotanud nende Lõuna-Osseetia paramilitaarsete või militaarsete ühenduste üle kontrolli.

•• Mis on Venemaa huvi ja mis Gruusia huvi?

Ma usun, et nii Venemaa kui ka Gruusia huvi on sõjaline konflikt kiiresti lõpetada ja olukord stabiliseerida. Kindlasti soovivad mõlemad pooled inimohvreid vältida. Ega siin muud võimalust pole kui istuda läbirääkimislaua taha, ja seda on Gruusia pool korduvalt soovinud. Kui vaadata ka Gruusia sõjalisi operatsioone, siis pole need rajatud massiivsetele rünnakutele, lootus on rajatud rahumeelsetele lahendustele. Seda pole paraku veel juhtunud.

Eriti murelikuks teevad mind teated, et konflikti on sekkunud ka Venemaa sõjalennukid ja pommitama on hakatud ka Gruusia territooriumi, mis asub väljaspool Lõuna-Osseetia konfliktipiirkonda. See on väga kahetsusväärne, sest Vene rahuvalvajad on püüdnud viimastel päevadel sõjategevusse mitte sattuda. Gruusia pool on teinud kõik endast sõltuva, et Venemaa rahuvalvajad ei satuks rünnaku alla.

•• Kuivõrd tõenäoliseks peate kiiret ja rahumeelset konflikti lõppu?

Ega siin ilma rahvusvahelise sekkumiseta hakkama ei saa. Lahendus on Venemaa käes, sest nemad on seda Lõuna-Osseetia seltskonda varustanud, õpetanud, kõvasti relvastanud ja nagu nüüd selgub, siis kõiki kokkuleppeid rikkudes. Seega on konflikti lahenduse võti just Venemaa käes, kes suudab läbirääkimiste laua taha tuua mässuliste paramilitaarsete üksuste juhid.

Mis puudutab kiiret konfliktilahendust, siis alati võib loota, et asi laheneb kiiresti, aga see sõltub siiski Venemaast. Viimaseid uudiseid jälgides tundub mulle, et kõik see ei lahene seal lähiajal.

 

Allikas: Eesti Päevaleht

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing