Kommentaar: Lahkus 20. sajandi suuremaid missioonitundega kroonikuid

05.08.2008 | Lagle Parek | Kultuur

Solženitsõn aitas väga palju kaasa Nõukogude olude teadvustamisele, sest maailm võtab ilukirjandust palju paremini vastu kui olukirjeldusi. Tema lõpmata suurt mõju ja olulisust saab mõõta kas või sellega, et Nõukogude Liit ei julgenud teda vangistada, vaid saatis välja. Ma ei oska öelda, kui suur oli tema tähtsus läänes, kuid Nõukogude Liidu sees aitas ta väga palju: siin oli paljudel tunnetus, et asjad on korrast ära, kuid on hoopis teine asi, kui see on kirjas, sest see annab võimaluse olukorda laiemalt hoomata.

Mulle isiklikult on suureima mulje jätnud Novõi Miris avaldatud kirjutis sellest, kuidas me alla käime. Meelde ja südamesse on jäänud tähelepanek, et tänapäeval hakkab isiksus ja isikupära võlu kaotama.

 

Allikas: Eesti Päevaleht

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

• 

  Aktiivsest vananemisest saab järgmiste kümnendite peamisi märksõnu

  17.05, Margus Tsahkna

• 

  Hariduse kättesaadavus on Eesti arengu võtmeküsimuseks

  16.05, Priit Sibul

• 

  Ettevõtlikkus on eelkõige mõttemall

  16.05, Toomas Tõniste

• Kõik artiklid
• RSS

Meedia kiirotsing