Nüüd on aeg kokku hoida

03.05.2008 | Siim Valmar Kiisler | Regionaal

Majanduses on rasked ajad ja pingelised on nii perekondade, ettevõtete, kui ka riigi eelarved. Veel ei mõjuta üldine kasvude aeglustumine omavalitsusi. Kogemus aastast 1997 on, et meie maksusüsteemis jõuavad negatiivsed mõjud omavalitsusteni laias laastus aastase viitega.

Hiljutine Konjunktuuriinstituudi uuring näitas, et 54% inimestest on hakanud toidu arvelt kokku hoidma. Kui ettevõtted, kodanikud ja riik on sunnitud pingutama, et ots-otsaga kokku tulla, on selge, et ka omavalitsused ei jää raskustest puutumata ning peavad mõtlema muutustele, et hakkama saada.

Vahepeal on olnud väga head ajad. Aastatel 2OO1-2008 on omavalitsuste tulud kasvanud sisuliselt kaks korda. Suur raha pealcvool on olnud uinutav ning jätnud mulje, et asjad ongi hästi. Mitmed vallajuhid on mulle kinnitanud, kuidas kõik on kõige paremas korras, ehkki tegevuse ebaefektiivsus ja hea eiu illusiooni haprus on silmaga näha. Võimalikke probleeme eitada eelistavad omavalitsused on ka võimalike rahaliste vapustuste ees kõige kaitsetumad. Hakkama saavad need, kes julgevad suurelt mõelda.

Nõustun igati Sakala 8. aprilli juhtkirja mõttega, et omavalitsuste tugevused ja nõrkused saavad alguse rohujuure tasandil - algatuseks tuleb kohapeal loobuda kivistunud arusaamadest ning vaadata kaugemale ametnike ja poliitikute isiklikest huvidest ning öelda jah vabatahtlikule ühinemisele. Hakkama saavad need. kes julgevad suurelt mõelda ja vajaduse korral riskida. See, kui edukalt vald toime tuleb, sõltub ennekõike kohalike inimeste teotahtest.

Heaks näiteks on 2005, aastal ühinenud Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn Pärnumaa!. Oodati, et ühine eelarve võimaldaks suurendada investeeringuid ja tõsta omaosaluse võimet projektides. Oodati, et keskkonna-, sotsiaalsfääri ja infrastruktuuri planeerimine toimiks tervikuna. Oodati, et käoks omavaheline kemplemine ja ametnike potentsiaali saaks paremini ara käsutada. Olid ka hirmud - et tekib ääremaastumine. et bürokraatia suureneb, et laenukoormus kasvab, et kaob kogukonna identiteet. Kolm aastat hiljem kokkuvõtteid tehes leiti, et ootused on saanud teoks, aga hirmud pole täitunud. Kolmest liitujast väikseimas. Tali vallas, tagab teenuste kättesaadavuse teeninduspunkt. Toetatakse külakeskusi ja kaubabussi. valla eestvedamisel toimub rohkem ühisüritusi ning toetatakse scltsingute tegevust. Positiivseid näiteid toimunud liitumistest ja praegu aktiivsetest tegutsejatest on veel mitmeid. Ma tean, et nende omavalitsuste pärast ei pea muretsema, sest nad on saanud tugevamaks ja tegutsemisvõimelisemaks.

Omavalitsuste arvu tuleb vähendada

Käisin hiljuti Lätis, et tutvuda sealsete haldusreformi plaanidega ja veendusin, et pead liiva alla peita enam ei saa. Nagu meil, on ka lõunanaabritel probleemiks väikeste omavalitsuste rohkus, kes ei suuda hoida korras infrastruktuure, aidata kaasa majanduse arengule, ega pakkuda elanikele kvaliteetseid teenuseid. Muudatustest on räägitud 15 aastat, nüüd kevadel soovitakse seaduse jõud anda kavale. mis jätaks 525 omavalitsusest alles 112. Regionaalminister tõstis esile, et ehkki omavalitsuste arv väheneb, jäävad senistesse vallakeskustesse alles teeninduspunktid, kus inimene oma asjad aetud saab. Ehk oleme Restis sellele vähe tähelepanu juhtinud - valdade ühinemine võib küll tähendada võimukeskuse kaugenemist, aga mitte seda. et ametniku jutule pääsemiseks peaks hakkama pikemaid reise ette võtma, Eesmärk ei ole vähendada ametnike anu. vaid anda neile võimalus keskenduda senisest enam ja professionaalsemalt oma valdkonnale

Kardetakse. et keskuste tugevnemine jätab liitunud omavalitsuste äärealad veelgi raskemasse olukorda. Mõtleme aga näiteks väikesele vallale koos lootusetult laguneva koolitrajaga. Oma nappide vahenditega jääkski see korda tegemata, suuremate finantsvahenditega omavalitsuses on aga võimalik leppida kokku piirkonna koolide remontimise järjekord. Väikesel linnal või vallal on üksi raske toime tulla

Kutsun omavalitsusi üles raskeid aegu ette nähes kokku hoidnut. Ei ole hilja vaadata enda ümber, et leida partnereid, kellega oma jõud ühendada. See nõuab vaid arusaamist olukorra tõsidusest ja algatusvõimet. Ühinemisprotsessi ettevalmistamiseks on võimalik saada ka tuge Norra toetusrahadest, riik maksab ühinemise korraldamiseks ühekordset rahalist toetust ja on loomulikult valmis vahendama kogemusi ja andma nõu. Juba neli aastat tagasi vastu võetud Korraliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus näeb ette, et investeeringute kavades ja toetuste jagamise! tuleks eelistada ühinenud omavalitsusi. Omavalitsusel lasub vastutus seista inimeste huvide eest ja pakkuda neiie kvaliteetseid teenuseid nagu head haridust lastele ja mugavat transporti piirkonna elanikele. Mida väiksem ja nõrgem on vald või linn, seda vastuvõtlikum on ta tagasilöökidele majanduses ja seda raskem on tal raskes olukorras toime tulla. 1-esti 22" omavalitsuse volikogudesse kuulub kokku 311 1 saadikut. Neil on, mille üle mõelda.

Nüüd on aeg kokku hoida

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing