Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Präänik paberil, piits elus

05.08.2008 | Peeter Olesk | Regionaal

Väga paljud poliitilised doku­mendid liiguvad enne ametlikku jõudu ringi ­kujul, mida inglise keeles tähistab sõna „nonpaper". See ei ole mustand, parandustest ­kirju. „Nonpaper" on töödokument, mis jätab võimaluse parandusteks, aga on parem, kui neid enam ei tehta.

Ilma mustanditeta on selliseid Eesti haldusreformi kohta ehk sadakond. Pannes need kokku raamatuks, saaksime väga tüseda köite tuuletallamise ajalugu ja päevakaja. Ühes säärases „mittepabe­ris" tsiteeritakse Lennart Merit aastast 2000: „Haldus­reformi on mõtet teha selleks, et kodanik ja tema riik oleksid üksteisele lähemal." Kõige lähemal on riik ja kodanik teineteisele mobiiltelefonis. See reform on juba tehtud. Veel lähemal ­asuks riik nendele inimestele, kes kannavad raha lahtiselt rinnataskus. Niisuguseid on kindlasti vähem kui mobiiliga rääkijaid.

Ilus küll, kuid hirmus kole

31. juulil kiitis Eesti valitsus heaks seadusemuudatused, mis lubavad suurendada nn ühinemistoetusi. Maakeeli öeldes: väiksemad omavalitsused saavad inimese kohta pisut rohkem raha, kui nad liituvad. Teiste sõnadega: kui vallad ja linnad otsustavad ise kokku minna, siis seda premeeritakse kui haldusreformi altpoolt. Elanike tahe rohujuure tasandil, riigieelarve summad nagu präänik ülevalt taevast. Taevast ja maad teineteisele aga ei ligenda.

Paljud võimukandjad ja juhtivad ärimehed on seda meelt, et haldus- või ka haldusterritoriaalset reformi on vaja ja küllaltki kiiresti. Arvude tasemel umbes 30 kohalikku omavalitsust, sealhulgas tosinkond linna. Präänikutega seda arvu ei tekita, aga ükski ei julgegi tunnistada, kui palju läheb tarvis buldoosereid. Täiesti segaseks jäävad reformi algus ja lõpp. Alustada reformi koos 2009. aasta riigieelarve menetlemisega saab ainult paberil. Riigikogu ei ole nii meeletuks tempoks lihtsalt valmis. Liiati tulevad valimised europarlamenti peale, õieti on nendeks valmistumine juba alanud.

Haldusterritoriaalse re­formi tulemused selguksid kõige varem siis, kui eelarveline distsipliin uues võimuruudustikus on ­hakanud kujunema, seega umbes 2012. aasta kohal. ­Lähtudes vanast tarkusest, et ­järgmise aasta eelarvet hakatakse mustandis harukondlikult ette valmistama märtsis, peaks kogu koduse töö reformi juriidilise aluse valamiseks lõpetama vabariigi aastapäevaks 2009. Kui selleks on vaja muuta ka põhiseadust - sest kehtiv põhiseadus maakondi ei sätesta -, lükkub kogu ettevõtmine veelgi kaugemale.

Kaht piirkonda tuleb selles kontekstis käsitleda aga täiesti eraldi. Üks on Tallinn. Kahtlemata on ta tugev omavalitsus, mille päralt on suur sadama-, lennuvälja-, raudtee-, panga- ja telekommunikatsiooniressurss. Paljudest tema probleemidest on kaks puhtalt tähtajalised: linnavõimu muutumine sügisel 2009 ja Euroopa kultuuripealinna funktsioon 2011. Keskerakonna juht Edgar Savisaar ei paista olevat seda nägu, et ta läheb kohalikke valimisi ­kaotama; tal ei vedele võim maas. Vastupidi, kuna tal on võim käes, tuleb see sealt ära võtta. Mis oleks uue koalitsiooni see paremus, mis katseaega ei vaja?

Riigi tükeldamise oht

Kujutlegem megavallana näiteks Ida-Viru maakonda. Eestlased on seal rusuvas vähemuses. Kui suured õigused kavatsetakse anda vallarahvale, otsustamaks kohalikke asju megavalla mastaapides, see tähendab Narva jõest Purtse jõeni? Meil on kogemus Narva referendumiga aastal 1993 ja Paldiski omavalitsuse restruktureerimisega 1994-1996. Mõlemad lõppesid hästi, kuid mitte kogemata. Kuidas mõtleb ennast tulevikus kaitsta aga riik, mis sõnades soosib tugevat omavalitsust ja tegudes eelistab, et riik ise oleks üsna õhuke? Üksnes präänikutega sellele küsimusele ei vasta.

Tahtes haldusreformi tempot tõsta, peaksime andma Riigikogule ja valitsusele ennekõike piitsa. Kui piits puudub, piisab malakastki, sest präänikuid meil nii palju lihtsalt ei jätku. Võib-olla on kompromissi kohaks ikkagi see, et haldusreformi algusena hakatakse käsitama 1. jaanuari 2010, kusjuures kõigil on siis teada, milles see seisneb.

 

Allikas: Võrumaa Teataja

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing