Jahiseaduse eelnõu on juba päris "söödav“

26.01.2012 | Ülo Tulik | Maaelu

Peale pikalt kestnud arutelusid ja läbirääkimisi on mul jahimehena hea meel tõdeda, et uue jahiseaduse eelnõu hakkab tasapisi võtma kõikidele osapooltele sobivat kuju ja suure tõenäosusega jõuab see juba lähiajal Riigikokku menetlemiseks, kus see peagi seadusena vastu võetakse.

Pean tõdema, et alguses küllaltki hapu ja toores paistnud ning palju lahkarvamusi tekitanud eelnõu on peale poolteist aastat kestnud tööd muutunud juba päris söödavaks. Eelnõu nn. küpsemine on sündinud maaomanike, jahimeeste esindajate ja ministeeriumi ametnike tihedas koostöös.

Peamine arutelukoht uues eelnõus on puudutanud maaomanike ja jahimeeste õigusi, kuna osapooltel on erinevad arusaamad jahiõigusest. Selge on see, et kui soovime jahindusele tulevikus tulu tõusmist peame kuulama nii teadlasi kui ka jahimehi. Uus jahindusseadus peaks muutma jahimeeste ja maaomanike positsioonid võrdseks ja nende suhteid reguleeritakse lepingutega. Minu hinnangul on see igati loogiline lähenemine, et maaomanike õigusi jahipidamise korraldamisel suurendatakse.

Kuigi maaomanike õigusi uue jahiseadusega suurendatakse, ei saa ega tohi me unustada, et 15 tuhandest Eesti jahimehest umbes pooled ei oma ise maad, kus saaks jahti pidada. Seetõttu on riigi ülesanne tagada ka maata jahimeestele võimalus oma hobiga tegeleda, mis omakorda tähendab seda, et uue seaduse tegemisel ei tohi lähtuda ainult maaomaniku vaatevinklist. Uue seaduse tegemisel on kõige tähtsam tasakaalu leidmine just maaomanike ja jahimeeste ning samuti riigi huvide vahel. Paljudes maapiirkondades on jahimeeste ühendused ühed arvukamatest kodanikuühendustest ja nende nõrgestamine oleks löök mitte jahimeestele, vaid kogu külaelule tervikuna.

Jahimeeste arvukuse säilimine sõltub jahinduse hinnast. See tähendab, et jahipidamine ei tohi muutuda märgatavalt kallimaks kui ta seda on seni olnud. Kindlasti ei tohiks me minna Läti valitud teed, kus jahindus lähtub eelkõige maaomanike, mitte jahimeeste huvidest. Tean Eestiga piirnevat jahipiirkonda Lätis, mille suurus on 15 000ha. Kõnealune piirkond on välja renditul rikastele vene ärimeestele, kes on jahitegevuse kohalikele lätlastele praktiliselt keelustanud ja nende jahist osavõtt on täielikus sõltuvuses rentnike tahtest.

Pean vägagi tähtsaks, et uue jahiseaduseelnõu puhul suudeti kokku leppida väljakujunenud jahipiirkondade säilitamises ning kitse ja metssea jätmises suurulukite nimekirja. See tagab eelkõige ulukipopulatsioonide arvukuse ning liigirikkuse säilimise. Vähe oluline pole ka, et uue seaduseelnõu järgi pole jahindus muutunud isendikeskseks, mis omakorda tekitaks ohtu mõne ulukiliigi ärakadumiseks ja mõne teise liigi arvukuse kerkimiseks kriitilise piirini.

Arutamist väärib veel ettepanek jätta metsloomade tekitatud kahjude hindamine loodavate maakondlike jahindusnõukogude kätte. Nimetatud nõukogusse võiks kuuluda lisaks maaomanike esindajatele ka jahimeeste ning kindlasti ka riigi esindajad. Olen veendunud, et kedagi eelpool loetletud esindajatest ei tohi välja jätta, kuna kõigil peab olema tagatud nõukogu tasandil kaasarääkimise võimalus. Vastasel juhul on maakeeli öeldes tegemist „surnult sündinud vasikaga".

Metsloomade tekitatud kahjude katmiseks ning jahindusega seotud tegevuste finantseerimiseks oleks mõistlik kehtestada aastamaks igale jahimeeste seltsi liikmele suurusjärgus 10 kuni 20 eurot. Seda summat võivad koguda maakondlikud jahindusseltsid ning selle kasutamist reguleerib maakondlik jahindusnõukogu. Lõpmatuseni võib vaielda teemal, et miks just jahimehed peavad kahjud kinni maksma. Minule tundub, et just sellises suurusjärgus maksega lepib ka enamik jahimehi. Arusaadavalt sõltub ulukikahjustuste hulk ka jahimeeste tegevusest konkreetses piirkonnas, mistõttu osa vastutusest langeb paratamatult jahimehele.

Uue jahiseaduse koostamisel on õppust võtnud meie naabritelt lätlastelt ja leedukate kogemustest ja arvestanud võimalusel kõikide osapoolte huvidega. Olen kindel, et ühises koostöös saame lõpuks jahiseaduse, mille üle tunnevad uhkust nii maaomanikud, jahimehed kui ka riigimehed.

Jahiseaduse eelnõu on juba päris "söödav“

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing