Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Kommentaar: neutraalses ja tulevikku vaatavas võtmes

Toimetuselt. 29. juulil avaldas Venemaa uudisteagentuur Regnum uudisloo 27. ja 28. juunil Pihkva oblastis Petseris ja Sigovo (eestipäraselt Radaja) külas toimuva setu rahva festivali kohta. Setude ajalugu käsitledes on artiklis muu hulgas kirjutatud järgmist:

"Suurima tõusu kultuuri ja rahvapärase käsitöö alal saavutasid setud 1917. aastal, kui Vene impeeriumis oli aktiivselt arutusel nende etnokultuurilise autonoomia loomine.

1920. aastal, pärast Eesti poolt bolševikega Tartu rahulepingu sõlmimist läks kogu setu rahva asuala Eestile. Pärast 1920. aastat hakkas Eesti valitsus setusid assimileerima. Eesti ametlik ideoloogia ei tunnistanud ega tunnista praeguseni setude kui omaette rahva olemasolu, pidades neid lihtsalt "metsikuteks eestlasteks". Enamik setusid olid sunnitud võtma eesti perekonnanimed ja nimed, vaatamata sellele, et alates XVI sajandist tunnistasid setud õigeusku (enne seda olid nad paganlikud) ja kandsid õigeusklikke liignimesid ja nimesid. 1944. aastal läks osa setude asualast, kaasa arvatud Petseri linn, Pihkva oblasti külge.

1987. aastaks elas Pihkva oblasti territooriumil umbes viis tuhat setu rahva esindajat. Pärast 1991. aastat kallutas Eesti valitsus majanduslikke ja poliitilisi soodustusi kasutades suure osa setudest - Pihkva oblasti elanikest - ümber asuma Eestisse. Lähtudes professor Gennadi Manakovi poolt 2008. aastal läbi viidud viimaste uurimuste andmetest, elab käesoleval ajal Pihkva oblasti territooriumil 172 setu rahva esindajat."

 

Pärast Regnumi uudislooga tutvumist kirjutas Aare Hõrn ERR Uudiste palvel sellele kommentaari, nagu ta ise ütles, "neutraalses ja tulevikku vaatavas võtmes".

Setomaa ja seto teema teadvustus XX sajandi algul, kui Eesti rahvaluuleteadlase Jakob Hurda pikaajalise töö tulemusena ilmus monumentaalne kolmeköiteline väljaanne "Setukeste laulud". Jakob Hurt esitas seal esmakordselt ka täieliku seto külade nimistu koos kaardiga.

1917. aastal esitasid Petserimaa valdade esindajad ametliku taotluse oma asuala liitmiseks moodustunud Eestimaa kubermanguga. Eesti Maapäev võttis taotluse menetlusse, mille rahumeelse lahenduse katkestas Saksa okupatsioon ning sellele järgnenud Nõukogude Venemaa kallaletung Eesti vabariigile.

Tartu rahulepinguga läks Petserimaa majandusliku, logistilise ja kirikliku tervikuna Eesti vabariigi koosseisu. Tänu Eesti vabariiki kuulumisele säilis ainuke järjepidevalt tegutsenud klooster - Petseri klooster.

Eesti vabariigis ehitati üles Petserimaa koolivõrk, viidi läbi maareform. Setodele anti perekonnanimed, kusjuures nimede panemisel arvestati setode soovidega ning perekonnanimede panemisel kasutati palju seto vorme. Välja anti setokeelne lugemik ja evangeelium. Korraldati Seto leelopäevi ning Seto kongresse.

Tuntumatele seto laulikutele anti elutöö preemiad. Tartu Ülikooli astunud setod ja Petserimaa eestlased moodustasid Petseri Üliõpilaste Seltsi.

Majanduslikult hakkas Petserimaa arenema 1930. aastate lõpul, kui kasvav Petseri linn andis elatist ning tööd paljudele Petserimaa inimestele.

Selle võimalusterohke arengu katkestasid 1940 aasta okupatsioon, 1941. aasta küüditamine, järgnev sõda, Petserimaa kunstlik kaheks pooleks eraldamine, 1949. ja 1950. aasta küüditamised ja järgnev sundkollektiviseerimine, mis tingis seto ja vene noorte massilise lahkumise Petseri rajoonist Eestisse.

Uus seto liikumise tõus saabus 1990. aastatel, mil Eesti vabariik on seto kultuuri ja majanduse edendamiseks eraldanud aastas ligikaudu 10-20 miljonit krooni.

Tõsise võimaluse terve Eesti-Vene piiriala arenguks on andnud Euroopa Liidu piiriülesed programmid, millest piiriülese väikeettevõtluse ning käsitöö arenguks ettenähtud projekt nii Setomaa Valdade Liidu kui Petseri rajooni administratsiooni koostöös lõppes 2008. aastal. Ettevalmistamisel on uued projektid turismi, energeetika, muuseumide ja kultuurialase koostöö valdkondades.

 

Allikas: ERR Uudised