Läti referendum pakub mõtlemisainet meilegi

03.08.2008 | Andres Herkel | Välis

Lätlaste rahulolematus seimiga on veel kraadi võrra kangem kui eestlaste rahulolematus riigikoguga. Kuna Ventspilsi transiidirahadest alguse saanud poliitika-ostmine on Läti elus ka palju avalikum ja levinum kui Eestis, siis võib nende rahulolematuse põhjuseid mõista.

Eile päädis see siis referendumiga, kus küsiti, kas lätlased tahavad endile õigust parlamendi laialisaatmise algatamiseks. Polnud üllatus, et suur enamik hääletanuid seda soovis. Samas kukkus referendum läbi eeskätt madala osaluse pärast, mida südasuvine aeg kindlasti soosis. Ilmselt oli siin ka teadlikku ajastamist nende poolt, kes läbikukkumist ootasid, mis omakorda jätab inimestesse okka. Tahaks ju veel proovida, otsus jäi mõnegi meelest protseduurilise krutski taha.

Paraku on riigiõigusega ikka nii, et näiliselt lihtsad lahendused nagu parlamendi kerge laialisaatmine, saadikute tagasikutsumine jms. mitte ei tõsta demokraatia kvaliteeti, vaid võib hapras olukorras ühiskonna riske suurendada. Poliitiline eliit omakorda kannab vastutust selle eest, et ta ei toodaks pettumusi. Ühiskonna radikaliseerumine või tegelikkuses töövõimetute lahenduste pakkumine tuleb ju eeskätt sellest, kui poliitika kvaliteet on madal. Läti on ses mõttes küll Eestist suuremate riskide ees, aga mõtlemisainet jätkub meilegi.

Ma ei saa aplodeerida lätlaste eilsele otsusele, sest otsust õieti ei olnud - oli hoopis referendumi läbikukkumine. Ometi kardan, et referendumi õnnestumine võinuks vallandada juba õige kontrollimatu poliitilise süsteemi lammutamise. Poliitilise kampaania peateljeks saanuks allkirjade kogumise võistlus parlamendi laialisaatmise algatamiseks.

Tahan väga loota, et kõigi kirgede kiuste õnnestub lätlastel nüüd olukorda stabiliseerida. Sellele paistab vastu astuvat president Valdis Zatlers, kes tahab nn laialisaatmismuudatused ise uuesti seimile esitada ja püüab kasutada olukorda presidendi võimupiiride laiendamiseks. Võib-olla on Zatlersi ettekujutus parlamentaarsest riigist hägune, võib-olla vajab ta seda oma tugeva eelkäija Vaira Vike-Freiberga varjust väljatulemiseks. Tasakaalukamat joont hoiab poliitikas kogenum peaminister Ivars Godmanis.

* 05.08.2008 Usalduskriis Lätis jätkub, Pärnu Postimees

Allikas: ERR Uudised

Läti referendum pakub mõtlemisainet meilegi

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing