Naabrit ei tohi ehitusega üllatada

31.07.2008 | Siim Valmar Kiisler | Regionaal

Kui algatada eramaja, büroohoone või tehase ehituseks detailplaneering, tuleb oma kavatsustest avalikult teada anda. Kõlab mõistlikult - kes ei tahaks kuulda, et tema aia taha kavandatakse elamukvartalit. Tegelikult on aga praegune teavitamissüsteem puudulik ja ei täida oma eesmärki.

Kuulutused kavandatavatest planeeringutest avaldatakse mikrokirjas üleriigilises lehes tööpakkumiste ja kinoreklaamide vahel ning riputatakse omavalitsuse infotahvlile. Asjad on justkui tagurpidi: inimesel pole mitte õigus teavet saada, vaid õigus seda ise pidevalt otsida.

Ehituse algust kuulutavad kopad

Nii ongi üsna tõenäoline saada uusehitisest teada alles siis, kui kopad kohale sõidavad. Selleks ajaks on aga ehitusluba juba väljastatud, projekt kooskõlastatud ja seaduses ette nähtud aeg põhjendatud vastuväiteid esitada möödas. Tekib hulk hilinenud proteste, mis väsitavad kõiki osapooli ega anna soovitud tulemust.

Tuntud näide on Tallinnas Männiku tee laiendamine, kui naabruses elavad inimesed õigel ajal puude mahavõtmisest ei kuulnud, aruteludes osaleda ei saanud ning lõpuks oma hääle kuuldavakstegemiseks äärmuslikke meetmeid olid sunnitud kasutama. Tekkinud vaidlustes nägid nii linn kui ka elanikud naabruskonna ja avalike huvide ühildamiseks kõvasti vaeva, ent puid päästa ei õnnestunud.

Ka Saue valda kerkinud Steri steriliseerimistehas tekitas palju pingeid ja pani võimalikke tervistkahjustavaid mõjusid kartvad elanikud protestiallkirju koguma. Samas oli juriidiliselt kõik korrektne - vajalikud load ning kooskõlastused olid olemas ja ettevõttel oleks justkui pidanud olema roheline tee tegevust alustada.

Sel nädalal jõudis meediasse probleem Juhkentali tee laiendusega, mille detailplaneering valmis 2002. aastal. Kava vastu võitlevad elanikud ütlevad, et nad ei osanud õigel ajal planeeringu vastu protestida, sest polnud sellest teadlikud.

Praegune süsteem, mis kohalike elanike aktiivset osalust kavandusprotsessis ei nõua, jätab inimesed suhteliselt kaitsetusse seisu. Olukord peaks olema aga vastupidine - ei ehitus- ega ka lammutustööd tohiks alata ümbruskonna elanikele ootamatult. On ju absoluutselt loomulik, et inimesed saaks kaasa rääkida oma koduümbruse tulevikku ja vara väärtust puudutavates otsustes.

Formaalse teavituse asemel tuleb reaalselt kaasata

Et inimeste kindlustunnet suurendada, on vaja uusi reegleid. Regionaalministri meeskond on koostanud eelnõu planeerimisseaduse muutmiseks, mida saab kommenteerida osalusveebis osale.ee ning mis on saadetud laiemaks aruteluks ka Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Liidule, omavalitsusliitudele ja kolleegidele teistest ministeeriumidest.

Muudatuste peamine eesmärk on tagada, et inimesed oleks nende elupaika puudutavatest plaanidest õigeaegselt teadlikud ja lõplike otsuste langetamisse kaasatud. See kehtib mitte ainult eraisikute, vaid ka aktiivsete kogukondade, näiteks oma elukeskkonna omapära eest seisvate Tartu Supilinna Seltsi või Tallinna Uue Maailma Seltsi kohta.

Praegust kehva olukorda on märganud ka teised. Rohelised on pannud ette, et omanik peaks vastutama kavandatavast detailplaneeringust teavitamise ja inimeste arutellu kaasamise eest. Meie seisukoht on aga, et see peab jääma ikkagi omavalitsuse kohuseks.

Umbisikuline teavitamine meedia ja seinalehe kaudu pole hästi toiminud - ei saa ju teha kohustuslikuks lehte osta või regulaarselt omavalitsuses käia. Lahenduseks oleks personaalne kiri asjassepuutuvatele inimestele. Kes soovib, võib sellised teated tellida ka vaid e-posti teel.

Suheldes vähenevad arusaamatused

Muudatuste eesmärk on anda ka arendajatele ja ehitajatele suurem kindlustunne. Kui ümberkaudsete elanikega planeeringut koostades tihedamalt suhelda, jäävad ära mitmed hilisemad arusaamatused ja konfliktid. Kui inimesed on saanud oma arvamust väljendada ja otsustes kaasa rääkida, jääb loodetavasti ära hulk kulukaid ja pingeid tekitavaid kohtuasju.

Otsustusprotsessi haaramine paneb inimesed kindlasti ka edaspidi aktiivsemalt oma kodukandi elus kaasa rääkima. Samuti jääb ära suur hulk vägikaikavedusid, hilinenud allkirjade kogumisi ning puude ja hoonete ihuga kaitsmisi, sest ühised arutelud võimaldavad juba enne ehituse algust plussid ja miinused läbi kaaluda.

Loodetavasti ei pea varsti enam hirmu tundma, et kuu aega ära olnuna võib koju jõudes akna tagant maalilise merelahe asemel naabermaja betoonseina avastada. Kui inimesed saavad elukeskkonna kujunduses kaasa rääkida, tugevneb kogukond, kasvab piirkonna turvalisus ja inimeste lojaalsus kodukohale.

* 31.07.2008 Kas teadsid, et su aia taha on kerkimas tornmaja?, Virumaa Teataja

* 01.08.2008 Kas teadsid, et su aia taha on kerkimas tornmaja?, Põhjarannik

* 05.08.2008 Kas teadsid, et su aia taha on kerkimas tornmaja?, Valgamaalane

* 08.08.2008 Kas teadsid, et su aia taha on kerkimas tornmaja?, Harju Elu

* 12.08.2008 Kas teadsid, et su aia taha on kerkimas tornmaja?, Pärnu Postimees

Allikas: Järva Teataja

Naabrit ei tohi ehitusega üllatada

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing