Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Tallinn ei mõtle, kuidas noortel peredel oleks normaalne elu

03.05.2008 | Ott Lumi | Tallinn, Sotsiaal, Elu

Tallinn ei mõtle noortele peredele

Igatahes on minu meelest päris klaar, kellele Tallinn elamiseks mõeldud ei ole. Sellest aastast järsult tõusnud maamaks tegi siililegi selgeks, et Tallinn ei ole mõeldud eraomanikele. Kõik, kes on veetnud aega Tallinna hommikustes liiklusummikutes, on ilmselt ühel meelel, et linn pole mõeldud ka liiklejatele. Ilmselt võiks seda rida jätkata, kuid minu jaoks on selgemast selgem, et kõige vähem mõtleb Tallinn noortele peredele.

Otse öeldes näib, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6. paragrahvi lõikesse kaks, mille kohaselt on lastehoiu korraldus omavalitsuse ülesanne, suhtutakse lihtsalt kui millessegi äärmiselt teisejärgulisse. Lasteaia järjekorrad Tallinnas hakkavad ületama mõistuspärast taset ning karta on, et riigi poolt sel aastal tehtud 300miljoniline rahasüst, mis mõeldud lastehoiu võimaluste parandamiseks kogu Eestis, mõjub Tallinnale nagu paar piiska janusele.

Alla kolmeaastasele lapsele lasteaiakoha saamine on samasugune haruldus, nagu kuulu järgi oli sügaval Vene ajal autoostuloa saamine. Kuid seni pole linn isegi sõnades - rääkimata tegudest - avanud oma plaane, mida sellises absurdses olukorras ette võetakse. Ometi oleks ka lühiajalisi lahendusi, millega tasuks praegugi tegelda, pikalt põdemata sellepärast, et lapsed ja noored pered pole kunagi Keskerakonna prioriteet olnud.

Esimene asi, mis vajaks ümbermõtestamist, on kord, mille kohaselt lapsehoiuraha, juhul kui lapsele lasteaiakohta ei pakuta, on võimalik saada vaid nii-öelda litsentsitud lapsehoidja olemasolul. Selline bürokraatia on iseenesest loogilise võimaluse ette seatud tõenäoliselt lihtsalt seetõttu, et linna raha selle meetme pealt kokku hoida. Pole mingisugust tervemõistuslikku loogikat, miks sajandeid isereguleeruvalt ja edukalt toiminud vanaema-institutsiooni tuleb nüüd järsku lasta bürokraatidel hinnata selleks, et linna käest toetust saada.

Vanaemad on vananenud

Mina ise pole lasteaias käinud ja olen päris palju oma lapsepõlvest vanaemade hoole all veetnud. Seetõttu võin oma kogemusest väita, et ka koolitamata vanaemad ei hammusta. Häda on selles, et 25 aasta tagustel lapsevanematel oli palju tõenäolisemalt võimalik seda lapsehoidmismoodust kasutada, sest vanaemad jäid pensionile 55., mitte 63. eluaastal. Usun, et kui praegune vanaemaduse kutseeksami piirang lapsehoiu toetuse saamiseks ära kaotada, oleks tuhandeid Tallinna vanaemasid, kes lõpetaks oma tööalase tegevuse veidi varem selleks, et pühenduda lapselaste kasvatamisele.

Järgmine oluline asi, millele Tallinna linnas keegi mõelnud pole, on lasteaiakohtade jagamise korraldus mitmelapseliste perede puhul. Nimelt pole säärastel peredel ühtegi eelist selleks, et panna oma lapsed ühte lasteaeda. Seetõttu tean mitmeid emasid, kes on vanemahüvitise lõppemise järel valiku ees, kas minna tagasi tööle või jääda edasi koduseks. Paraku on viimane võimalus muidugi üleüldse olemas ainult vähestel rahaliselt kindlustatutel. Küsimus on nimelt selles, et isegi, kui perekond on oma kolmele lapsele lasteaiakoha välja võidelnud, siis puht logistiliselt, arvestades Tallinna liikluskorraldust, on utoopia tuua ja viia lapsi lasteaedadesse, mis asuvad näiteks kesklinna, Pirita ja Põhja-Tallinna territooriumil. Tõenäoliselt tähendab see vähemalt kahte tundi liiklemist ja lugematul hulgal kulutatud närvirakke.

Muidugi, nii nagu näitab muu maailma kogemus, ei lahenda lapsehoiuprobleemi pelgalt lasteaedade rajamisega. Nii nagu on vaja võimaldada ja toetada paindlikke laste koduhoiu vorme, on oluline võimaldada arendada ka laste päevahoiu võimalusi asutustes ja ettevõtetes.

Kuna linnale pole noored pered prioriteet, siis on näha, et initsiatiivi haaravad asjaosalised ise. Ühte sellist sümpaatset algatust olen üritanud nõu ja jõuga toetada ning seda veab praegu Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud. Nimelt on eesmärk avada laste päevahoiu toad võimalikult paljudes Tallinna ülikoolides. Esialgu toimib niisugune tuba suurematest kõrgkoolidest vaid Tallinna Ülikoolis, kus selle teenuse kasutajaid on märkimisväärselt. Muidugi on ka riigil mõtlemiskoht, kuidas selliseid algatusi omalt poolt soodustada. Ettevõtted, kes tahavad enda ruumesse luua lastehoiupaiku, on tänini karistatud erisoodustusmaksu läbi.

Allikas: SL Õhtuleht

Märksõnad

SL Õhtuleht

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing