Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Ilus köide ajaloo peatükist

25.07.2008 | Peeter Olesk | Kultuur

KESET UUSI raamatuid, mille kaaned on värvilised ja läikivad, leiab lugeja teose, mis on köidetud tekstiili. See kannab pealkirja «Koguja» ehk on «Villem Reimani Kolleegiumi aastaraamat 2002-2007».

Teos on ilmunud värskelt Tartus kirjastuselt Ilmamaa, selle on koostanud Hando Runnel ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming. Müügihind on kõrge ja see võib panna poes kõhklema. Oleks aga kahju, kui seda raamatut ei tuntaks.

Aastaraamatute reeglipärane avaldamine läks meil käest juba Eesti ajal. Põhjus oli siis ja on ka praegu väga lihtne: aastaraamat ei ole ealeski äriliselt tulus. Seda enam tuleb imetleda neid nõukogudeaegseid patriootlikke entusiaste, kes hoidsid aastaraamatu põhimõtte elus.

NIISUGUNE OLI näiteks akadeemik Paul Ariste, kelle algatusel ja kauaaegsel juhtimisel ilmus 1955. aastast «Emakeele Seltsi aastaraamat». Ta oli õnnetu, kui paaril korral tuli avaldada kahe aasta raamat. Tempo oli selline, et aastaraamat 1956 ilmus juba samal suvel koos ülevaatega seltsi mullusest tegevusest.

Aastaraamatu tegemine on ilus viis anda asutuse tööst ausalt aru, lisades lugemist, mida vanasti oleks nimetatud kalendrisabaks. Tänapäeval on säärane saba enamasti keha ise - esikohal uurimused ja muu, taga faktiline andmestik tegevuse kohta.

«Koguja» on romantiline kompromiss. Esmalt on toodud ära vajalik ülevaade Villem Reimani Kolleegiumi tegemistest, selle järel käsitlusi temast endast ja teoloogilistest küsimustest ning lõpuks Villem Reimani omaaegsete artiklite uustrükid ja paar publikatsiooni tema kirjadest.

ÜHTEPIDI ON meie ees otsekohene aruanne, teisipidi hulk üksikuid kirjutisi, mis siiski ei ole «sealt ja tealt». Neid kõiki ühendab Villem Reiman, kirikuõpetaja, kes ei jäänud metsade taha ega piirdunud kantsliga.

Villem Reiman oli teoloog selle sõna avaramas mõttes, koguduse keskel töötav hingekarjane, kes hoolitses ühtlasi ajalootundmise ja tuleviku eest. Hiljuti ilmus tema elutöö viljadest teos, mille käeshoidmisest on vähe.

Tegemist on 78. osaga sarjast «Eesti mõttelugu», Georg Mülleri «Jutluseraamatuga». Aastal 1891 tegi Villem Reiman need jutlused esimest korda kättesaadavaks. Ta oli tollal 30-aastane, alles Kolga-Jaani asunud. Jutluste käsikirja kirjutas trükkimiseks sobival kujul ümber hilisem doktor Oskar Kallas, kes tegi seda vastutasuks selle eest, et praegu Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu nime kandev asutus saaks Õpetatud Eesti Seltsilt rahata suure hulga eestikeelseid trükiseid. Reiman pahandas temaga: «Minu tuim, tardunud veri ei jõua Sinu nooruslennuga mitte sammu pidada.»

NORIMATA SIINKOHAL selle kallal, et «Kogujas» avaldatud publikatsioonid oleksid pidanud olema täpsemini kommenteeritud, rõhutaksin muud, nimelt Reimani praktilisust.

On, nagu oleks ta aja kulgu arvestanud minuti pealt. Seda omadust võib tõlgendada ometi ka teisiti: ilmselt oli Villem Reiman kärsitu (vastupidi ülevalpool väidetule). Kärsitus ei lubanud aga olla lohakas ja nii tulebki tema kirjades esile peamiselt niisugune inimene, kes korraldab majapidamist.

Villem Reiman kui mõtleja on suurel määral saladus. Kui tahaksime seda Viljandimaa meest avada just mõtlejana, peaksime ujuma vastuvoolu sellele, mida ta argipäevaselt tegi.

VILLEM REIMANI elutöö sündis venestusaja algusest kuni selle lõpuni. Saamata valida aega, valis ta kutsumuse, jäämata seejuures kohapealseks. Sääraseid inimesi on palju, Reiman polnud haruldane erand.

Küll on tema tegevus ulatuslikult dokumenteeritud, aga just see sunnibki küsima, kui palju mõtles temasugune põhimõttelistest küsimustest sisimas, enese jaoks. Võib arvata, et Villem Reimanile olid olulised teod. Seda saab tõlgendada nii, et ta ei olnud kõhkleja.

Soovitades tunda raamatu «Koguja» vastu tõsist huvi, ei jää ma siiski endiselt rahule sellega, et meie aastaraamatud kalduvad olema kas rariteetsed või ei jõuagi müüki. Lihtsam on lugeda aastaraamatust ajalehes kui ta endale koju muretseda. Kas siis ongi nii, et kõige kasulikum on aastaraamat arvustajale?

 

Allikas: Sakala

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing