Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Majade soojustamisega saavutatakse väiksemad kommunaalarved

22.10.2011 | Andrus Saare | Riik, Rahandus, Pere, Majandus, Elu

Tänavune sügis on pakku­nud meile mõnusalt sooja vananaiste suve. Paraku on soojad ilmad nüüdseks läbi ning alanud on taas 8-kuuline kütteperiood. Soojakulude osatähtsust perede eelarves ei saa alahinnata: keskmise eest­lase jaoks moodustavad need rohkem kui pool leibkonna kodukuludest.

Maagaasi, puidu või õli toorainehindade tõusu vastu on meil väga raske seista, mistõttu on majade soojaku­lude vähendamisel peamiseks märksõnaks energiasääst. Ainus ja reaalne kulude kok­kuhoid on võimalik saavutada kortermajade soojuskindlamaks renoveerimisega. Nagu tänavapildis näha võime, on paljud seda võimalust ka juba kasutanud või kasutamas.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks 2020. aastaks saavutada hoonepõhiseks energiakuluks mitte rohkem kui 100 kWh/m2a. Eestis on täna see näitaja paljude kor­termajade puhul mitu korda kõrgem. Soojuskindlamate elamutega säästaksime küt­tekuludelt ning hoiaksime ümbritsevat keskkonda, mida me kesiselt soojustatud majade kaudu usinalt ja järjepidevalt kütame.

Kortermajade soojuskindlamaks muutmisel on oluline roll täita riigil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käivitatud kortermajade rekonstrueerimistoetuse prog­rammi eesmärk on aidata ja julgustada inimesi investeeri­ma kodukulude kokkuhoiuks. Hetkel kaetakse riigi poolt, läbi sihtasutuse KredEx, 35% korterelamu rekonstrueerimi­se maksumusest, kui sellega saavutatakse hoones 50 prot­sendi suurune energiasääst.

Aastaga on soojuskindla-maks muutmise toetust saa­nud 183 korterelamut ligi 4,9 miljoni euro eest. Toetust on eelkõige kasutatud nõutud omafinantseeringu osakaalu vähendamiseks. Programm jätkub ja loodetavasti tule­vikus juba veelgi suurema riigipoolse toetusega. Siinko­hal julgustaksin Raplamaa korteriühistuid programmis senisest rohkem kaasa lööma. Raplamaal on 2010. ja 2011. aastal toetust saanud kahek­sa korterelamut. Maakonna potentsiaali silmas pidades võiks toetust saanute hulk olla mitu korda suurem. Olen veendunud, et korteriühistute aktiivse tegutsemise korral ning riigi ja omavalitsuste kaasabil on juba lähiaastatel võimalik meie kortermajades saavutada olulist energia ja seeläbi ka rahalist kokku­hoidu, muuta elukeskkond kaunimaks ning parandada kohalikku tööhõivet.

Kokku on lepitud, et valit­sus jätkab järgmisel aastal kodutoetuste maksmist laste­rikastele peredele, eesmärgiga parandada väikese sissetule­kuga paljulapseliste perede elamistingimusi. Ka neid toe­tusi on kasutatud suures osas eluaseme renoveerimiseks ja ühtlasi energiasäästlikumaks muutmisel. Seni on toetust saanud 1500 peret, kus kasvab ligi 6000 last, summas 12 mil­jonit eurot. Keskmine toetuse suurus ühele perele on olnud 6140 eurot.

Lisaks korterelamutele on valitsusel plaanis käivitada toetusprogramm ka väike­majade rekonstrueerimiseks niipea, kui selleks tekib raha­line võimalus. Valitsuse tege­vusprogrammis on tähtajaks määratud 2014. aasta, kuid võimalusel alustatakse sellega juba varem. Kõnealune kava puudutab ligikaudu neljandik­ku Eesti elanikest.

Energia säästmist on plaa­nis rakendada ka avalikus sektoris, kus viiakse läbi ühiskondlike hoonete rekonst­rueerimise programm. Selle programmi kogumaht on 146,5 miljonit eurot, mis võimaldab energiatõhusamaks muuta ligi 480 hoonet.

Eesti kliimas, kus suviselt soojasid ilmasid jagub napilt kolmeks kuuks, on majade korralikku soojuspidavust ras­ke ülehinnata. Hoonete energiasäästlikumaks muutmine on garantii kommunaalarvete vähenemiseks. Alustame soo­justamisega kohe!

 

Allikas: Nädaline

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing