Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Seeder: püüame kärbetega põllumeestele mitte liiga teha

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leidis laupäeval Navil peetud Võrumaa põllumeeste päeval aega vastata ka mõnele Võrumaa Teataja küsimusele.

Raskustes majandus sunnib kõikjal kokku hoidma. Kuivõrd puudutab säästueel­arve põllumeestele jagatavaid toetusi?

Kui rääkida 2008. aasta finantskärbetest, siis kärpisime oma kulutusi kogu ministeeriumi valitsemisalas. Vähendasime ministeeriumi tegevuskulusid, edendame meie allasutuste tegevuses kokkuhoidu, ühesõnaga püüame põllumeestele mitte liiga teha.

Järgmise aasta kohta ei oska ma praegu veel midagi lõplikku öelda, sest eelarve koostamine käib. Rahandusministeeriumi ette antud piirsumma eeldab järgmisel aastal põllumajandustoetuste kärpimist, aga läbirääkimised on veel ees. Võin öelda niipalju, et kärpimise koht saab olla ainult üks: riigisisesed juurdemaksed ehk nn top-up (loomakasvatuse ja taimekasvatuse lisatoetused - toim). Kuhugi ei kao Euroopa Liidu raha, samuti riigisisesed toetused, näiteks tõuaretustoetus jne. Nii et kärpimine järgmisel aastal, juhul kui see ikka toimub, saab tehtud top-upi arvel.

Võin öelda, et põllumajandusministeerium seisab põllumehe eest niipalju kui võimalik ja teeme kõik endast oleneva, et finantskärped oleksid võimalikult väikesed.

Kütuse hinna tõus on tabanud valusasti kõiki tootjaid, kuid eriti raskes olukorras on need, kes asuvad keskustest kaugel. Kuidas võiks ministeerium kütusega seotud probleeme leeven­dada?

Põhiküsimus on põllumehe jaoks kütuse hind ja selle ohjeldamatu tõus.

Kütuseaktsiisi teema on üleval olnud juba mõnda aega. Probleem on, kas jätkata värvitud kütusega nagu praegu või jätta see ära ja seada sisse põllumeestele makstav kompensatsioon. Ma olen seisukohal, et võiks olla kompenseerimissüsteem. See tähendab, et loobume kütuse värvimisest ja läheme ­uuele kompenseerimissüsteemile. Rahandusministeerium pole siiani meie seisukohtadega nõustunud, sest värvitud kütust ei kasuta ainult põllumehed, vaid ka kalurid, individuaalkatlamajade omanikud jne.

Meie põllumajandusministeeriumis arvame siiski, et uus süsteem oleks lihtsam nii talumehele kui ka riigile. Jääks ära tülikas kütuse värvimine. Arvestades tänapäeva võimalusi, kui kasutusel on magnetkaardid, millele võib limiidi peale kanda, oleks kütust osta ja kompenseerida päris lihtne. Talumees saaks limiitkaardiga osta tavalist kütust endale sobivast kohast ja see kompenseeritaks ettenähtud limiidi ulatuses. Kui meie idee tulevikus heakskiitu leiab, siis arvan, et talunike jaoks peaks kütuseprobleem mõnevõrra lihtsamaks muutuma.

Kütuse hinda kujundab aga ikkagi maailmaturg. Meie saame kütusekulu ainult teatud piires kompenseerida.

Juba mitu aastat tunnevad Lõuna-Eesti lambakasvatajad muret, et siin kandis pole tapamajasid ja lambad tuleb viia Saaremaale. Loomulikult pole see rentaabel. Missugust lahendust näeb probleemile põllumajandusministeerium?

Riik ei hakka kindlasti mingeid tapamaju ehitama. Aga teame sellest murest. Teame, et see on teravalt päevakorras olnud ka varasematel aastatel, sest lammaste arv on kiiresti kasvanud. Eriti teravalt kerkib probleem päevakorda kütuse hindade tõusu taustal. Loodame, et leidub ettevõtlikke talumehi, kes mõtlevad tapamaja ehitamisele. Tean, et Eesti eri kohtades on talumehed tapamaja ehitust plaaninud, näiteks Läänemaal. Loodan, et ka mujal Eestis see asi lahendatakse.

11. juulil lõppes meil ministeeriumis töötleva tööstuse toetuste vastuvõtt. Eraldasime selleks 180 miljonit krooni. Mul ei ole praegu taotlustest ülevaadet, ja ma ei tea ka, missuguste ideede toetamiseks see raha läks. Loodan, et taotlejate hulgas on keegi, kes soovib sellist investeeringut [tapamaja] teha. Kui leidub mõni ettevõtja, kes tahab tapamaja ehitada, siis meie toetame päris kindlasti.

Alati tasub oma plaanidega julgelt välja tulla, sest ministeeriumi kaudu on võimalik neile rahalist tuge saada. Kui talumehel on initsiatiiv, siis meil on rahalised vahendid selle toetamiseks olemas.

 

Allikas: Võrumaa Teataja