04.10.2011 | Priit Sibul | Haridus
Õpetajaamet on kindlasti kõige ilusam ja vaieldamatult kõige keerukam amet. Ilus on ta loomulikult seepärast, et see on töö noorte väga erinevate ja kujunevate isiksustega. See on tohutu väljakutse. Ja just samal põhjusel on see ka kõige keerulisem amet. Lapsed on väga erinevad ja seetõttu ka nende arusaamised heast ja halvast või kurjast ja lahkest. Hea õpetaja saab hakkama igaühega, sest suudab märgata igat indiviidi.
Ma ise ei ole küll kunagi õpetaja olnud, aga kõige meeldivamad mälestused on mul perioodist, kui ma olin lasteaias remonditööline. Tegemistest huvitunud lapsi oli pidevalt ümberringi toimetamisi jälgimas. Ja küsimusi oli neil alati rohkem kui minul vastuseid. Nüüd käivad juba minu enda lapsed Rosinal lasteaias.
Aeg-ajalt jääb mulle arusaamatuks, kuidas on võimalik olla õpetaja, kes räägib lauldes ning suudab laste tähelepanu köita kõige rahulikumal moel, pigem ingli kombel. Aga siis ma mõistsin, et just need inimesed ongi hingelt ja kutsumuselt Õpetajad. Inimest, kes naudib oma kutset ja tööd, on lihtne tunnustada nii lastel kui nende vanematel.
Üks kõige põhilisem puudus tänases haridussüsteemis on minu meelest just usaldamatus õpetaja suhtes. Liiga palju on haridus- ja teadusministri käskkirjaga ning seaduste ja õppekavadega õpetajale ette kirjutatud. Mina ja, ma arvan, paljud tahaksid näha, et õpetaja saaks olla vabam ning loovam.
Loomulikult eeldab see aga kooli ja kodu ning õpetaja ja vanemate vahelist head koostööd. Sest tuleb meeles pidada, et last kasvatavad ikka vanemad ja õpetaja saab vaid olla üks abilistest. Aga õpetaja peab teadma, milline on kodu ning millised ootused seal valitsevad. Nii et kõige olulisem on olla ise huvitatud oma lapsest ja tema käekäigust. Suhelda õpetajaga ja tunda huvi ka siis, kui «pole probleeme».
Kui mõelda ja meenutada kooliaega, siis meenuvad ennekõike õpetajad, kes olid eeskujuks, kellelt oli midagi õppida. Ei meenu peaaegu ühtegi fakti, mõne õpetaja õpetatust. Oluline ei ole ju mitte tund ja see, mida tunni raames konkreetselt anti. Oluline on õpetaja, tema isiksus ja hoiak. Olulisem sellest, mida õpetatakse, on see, kuidas seda teha.
Henry Laks on kirjutanud laulu «Õpetaja», mille esimene salm kõlab järg miselt:
«Õpetaja vana muld, ümber sai ta aeg
Lausus sõnu nii kui kuld
sügavaid kui kaev
Oli kõhn ja vaikne mees,
tasane ja karm
Tuli põles silmades, hinges
põles arm»
Nii nagu igal sügisel räägitakse ka tänavu Õpetajast ja tema muredest. Ja ma loodan, et mida enam sellest räägitakse, seda reaalsemaks muutuvad ka lahendused. Meile on oluline, et õpetajana töötaksid; meist parimad.
On ju selge, et kui asju, teevad õiged inimesed, ja teevad seda õigesti, siis on sellel ka tulemus. Ja meil igaühel on olnud võimalus selliseid õpetajaid kohata: Homme on õige päev, et võtta nendega ühendust ja öelda neile - aitäh. Aitäh sulle, hea õpetaja, et oled valinud maailma kõige ilusama ja keerulisema ameti..
Allikas: Koit
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6