29.04.2008 | Marko Pomerants | Keskkond
Kõigepealt pandipakendist
Seaduse vastuvõtmisest möödunud aastatel on jõudnud juba klassikaks
muutuda kaupleja võimalus oma kaupluse asemel pandipakendi (loe: taara)
vastuvõtt korraldada müügikoha vahetus läheduses. Mitu kilomeetrit
kauplusest see hõlmas, sõltus juba konkreetsest juhtumist.
Uue seadusemuudatuse kohaselt peab pakendatud kauba müüja, kelle
müügikoha suurus on üle 200 m2, korraldama tagatisrahaga koormatud
pakendi vastuvõtmise müügikohas või selle teenindusmaa territooriumil
ja seda müügikoha kauplemise ajal. Kaupleja, kelle müügikoht on alla
200 m2, võib pandipakendi vastuvõttu korraldada väljaspool oma
müügikoha teeninduskoha piire, kuid müügikoha kauplemise ajal ja ainult
omavalitsuse nõusolekul.
Eelnõu menetlemise käigus tekkis arutelu nn maavalla näitel, kus
hiljutine taarapunktide sulgemisaktsioon inimesed murelikuks tegi. Nii
saigi seadusesse täiendus, et alal, mille asustustihedus on alla 500
elaniku ühel km2, oleks vähemalt üks tagastamise kohtkohaliku
omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates. Eelduseks muidugi, et
seal on olemas müügikoht või köhad. Nii ei pea pudelid kaenlas
naabervalda minema hakkama.
Meeldetuletuseks veel nii palju, et pandipakendit ei pea vastu võtma
alla 20 m2 müügikoht ka seni kehtinud seaduse kohaselt juhul, kui see
paikneb tiheasustusalal. Seadus näeb ette võimaluse, et tagatisraha
tunnusmärk muutub. See võib olla ka teistsugune, kui tuntud
pudelikujutis tagatisraha summaga. Räägitud on näiteks tähtede
käsutamisest- A, B, C jne. Seaduses seda selliselt kehtestatud pole.
Kehtestajaks on vajadusel keskkonnaminister. Vajalik võib see olla
eurole üleminekul või mõne pakendi tagatisraha suuruse muutmisel. Seda
näiteks juhul, kui mingit liiki pakendi tagastamine väheneb.
Pandiga koormamata pakendite saatusest
Seni kehtinud seadus jättis pakendi konteineri te paiknemise, arvu
ja mahu suhtes otsad üsna lahtiseks. Räägiti üleriigilisestvÕrgusta Ja
konteiner igasse valda. Nii ei olegi eriti imekspandav, et peale
käesoleva aasta 1. jaanuari ja sortimisnõude kehtestamistläks suureks
tõmblemiseks. Seadus peab kindlasti olema konkreetsem ja nii saigi
sätestatud piisava konteinerpargi põhimõtted lähtudes territooriumi
elanike arvust Mõistlik on vaadata ka ühe omavalitsuse piires eraldi
tihe- ja hajaasustusega piirkondi.
Nii on meil TKOdele kehtestatud kolmene jaotus. Esiteks
tiheasustusega alad, kus on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku
ühel km2 - seal peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500
m raadiuses. Kui tiheasustusega alal on asustustihedus 500 ja 1000
vahel elanikku ühel km2, siis vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast
1000 m raadiuses. Kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel km2, siis
kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates üks
kogumiskoht 500 elaniku kohta.
Need nõuded jõustuvad 2009. a 1. jaanuarist. Loomulik, et igas
kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine.
Kogumiskohtade paiknemine, konteinerite miinimumarv ja -maht seal
ning nende tühjendamissagedus lepitakse seaduse kohaselt kokku TKO ja
kohaliku omavalitsuse vahel. Tundub ehk naljakas, aga seaduses on
kirjas ka see, et kohalik omavalitsus peab võimaldama TKOdel neid
tingimusi täita. Nimelt on TKOdel ka kogemusi, seda küll pakendiseaduse
esmase jõustumise järgsest ajast, kui öeldi, et meile neid konteinereid
küll vaja pole. Eeldatavasti on see minevik.
Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võib pakendijäätmete kogumist
korraldada ka nende tekkekohal, ehk pakendid n-ö Teie ukse tagant ära
viies. Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse nõusolekul vähendada
pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud
konteinerite arvu ja mahtu. Loodame, et süsteem saab senisest
inimsõbralikum. Võiks ju tahta ka enamat, aga igal asjal on hind, mille
me iga päev kaupa ostes vaikselt kinni maksame. Nii et katsume plaanitu
ellu viia ja siis saab vaadata, kuidas edasi.
Loodetavasti saate pakendias janduses Teie jaoks muutu vast või
lihtsalt olemasoleva meeldetuletamiseks TKOdelt kenasti informatsiooni,
sest seaduse kohaselt peavad teavitusele tehtavad kulutused olema
vähemalt üks protsent TKO kalendriaasta käibest
Lõpetuseks üks pakendite taaskasutusse võtmisega seonduv asi.
Praegune jäätmeseadus kehtestab olmejäätmete regulaarse äraveo
kohustuse tiheasustusalalt vähemalt korra kuus. Olukorras, kus
pakendite väljasortimise tõttu olmejäätmete maht oluliselt väheneb,
peame veel sel aastal võtma arutuse alla veosageduse vähendamise
küsimuse. Kehtiva seaduse kohaselt on see erandina ka praegu võimalik,
aga erandi menetlemine on tavaliselt ikka problemaatiline.
Allikas: Hiiu Leht
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6