29.08.2011 | Margus Tsahkna | Valimised
Esmaspäeval valib riigikogu Eesti Vabariigi presidendi. On päris kindel, et sellel korral valitakse president vastavalt meie põhiseadusele.
See tähendab riigikogu on võimeline täitma põhiseaduses ettenähtud kohustust, ei toimu lehmakauplemist ja üks kandidaat saab kahe-kolmandiku värskelt valitud riigikogu toetuse. Samas on see märk, et Eesti poliitiline maastik on stabiliseerumas ja konsensuse saavutamine riigile olulistes küsimustes ka maailmavaateliselt erinevate poliitiliste jõudude vahel on võimalik.
See näitab meie ühiskonna küpsust ja stabiilsust, mis on oluliselt rohkem väärt kui me igapäevaselt arvame. Samasugust konsensust oleme me näinud viimase majanduskriisi ajal, kui tegelikult kõik riigikogus esindatud erakonnad olid nõus, et parema tuleviku nimel peame kärpima oma valitsemiskulusid ning võlalõksu langemise ennetuseks tuleb talitada vana eesti tarkuse järgi - võlg on võõra oma.
Mäletan hästi rahanduskomisjoni kohtumist president Ilvesega, kus see teema oli tema eestvedamisel arutusel ka kõikide erakondade esindajad avaldasid selleks valmisolekut ning tulemuseks olid karmid kuid täna meile edu toovad otsused. Euroopas neid otsuseid toona ei suudetud langetada ja täna me näeme, et just seepärast oleme sisenemas uude ebastabiilsesse olukorda. Kreeka ja Portugali tegematajätmised ohustavad tänaseks kogu eurotsooni.
Mul on hea meel, et praeguse presidenti kõrvale on tõusnud ka teine kandidaat. Ja seda ühel põhjusel - debatt ja arutelu on alati viljakas ja edasiviiv isegi kui Tarandi esitajate taotlus ei ole olnud see debatt, vaid poliitilise profiidi lõikamine.
Tekkinud debatis on positiivne see, et ei ole tekkinud nn. missikonkurssidele omast bikiinivooru stiilis, kellel on ilusam keha või naeratus või muud füüsilised omadused. Debati põhifookuses on see, mis rolli peaks president meie riigis täitma. Ja nagu tavaliselt ihaletakse suure
võimutäiusega ja otsevalitavat presidenti, kes kõigi meie muredele kiirest ja otsustavalt lõpu teeks.
Samas peaksime just meie 20 aastat pärast iseseisvuse taastamist enda ja valitud parlamentaarse riigikorralduse üle uhked olema. Meie saatusekaaslastest oleme suutnud kõige suuremad sammud
edasi astuda ning samas luua stabiilse ühiskonna.
Poliitiline stabiilsus on väärtus omaette. Just poliitiline stabiilsus ja kaine mõtlemine on olnud meie rahva edu alus. Teistpidist pilti ei ole vaja kaugelt otsida. Meie naaber Läti on viimastel aegadel olnud pidevates sisepoliitilistes võitlustes ja tulemuseks on väga keeruline poliitiline olukord, mille tulemusel kannatavad eelkõige tavalised läti inimesed. Samas ei tohi poliitiline stabiilsus muutuda stagnatsiooniks ja seetõttu peabki ühiskonna käima pidev debatt ka valimiste vahelisel ajal. Kuidas edasi minna.
President Ilvese tagasivalimist ei saa mingi juhul käsitleda stagnatsioonina, kuna ta on suutnud väga hästi sõnastada meie rahva järgmise viie aasta eesmärgi. Juba selle aasta vabariigi aastapäeva ütles president Ilves, et esimesed 20 aastat on eesti rahvas teinud tohutut tööd riigi ülesehitamiseks ja vabaduse kindlustamiseks, seda eelkõige rahvusvahelisel tasandil. Täna oleme me üks kõige integreeritum riik Põhjalas, kuuludes NATOsse, Euroopa Liitu, eurotsooni ning kõikidesse teistesse Lääne-demokraatia väärtusi kandvatesse rahvusvahelistesse
organisatsioonidesse, et kindlustada oma vabadus ja iseseisvus. Selle nimel oleme pidanud tooma palju ohvreid ja teinud palju tööd. Ja seda ei ole teinud poliitikud vaid kogu eesti rahvas.
Ilvese sõnul on aeg tegeleda iseendaga. Eestiga ja selle rahvaga, kes siin elab. Ma olen selle visiooniga sajaprotsendiliselt nõus. Meil on palju probleeme, mille lahendamine ei tule kuskilt mujalt, vaid me peame need ise lahendama. Iga eesti inimene on väärt riiklikku pingutust. Nii on president Ilves toonud välja meie noorte meeste varase suremise, mille tulemusena jäävad sündimata tuhanded lapsed, isaliku hooleta sajad lapsed ning vallaliseks mitmed naised. Ilves on suutnud pöörata tähelepanu asjadele, millele me ise igapäevaselt ei pruugi tulla: on need siis pereväärtused või sirgeselgsus välispoliitikas. Võin kindlalt öelda: saame uhked olla oma riigi ning oma presendi üle.
Poliitilised mängud on meediale alati põnevad. Seekord aga võin rahulikult öelda, et president Ilvese toetamine kolme maailmavaateliselt erineva erakonna poolt näitab, et riigile nii olulise küsimuse otsustamisel poliitilisi mänge ei mängita. Kõik Ilvese esitajad on oma tahtes olnud vabad ja ma loodan, et see näitab meie poliitilise kultuuri küpsust. Küpsust ning stabiilsust, mis on suuremad väärtused, kui me tänasel päeval hinnata oskame.
Allikas: Delfi
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6