Odavam elektri hind vähendaks võrgutasusid

19.08.2011 | Peeter Laurson | Majandus

Hästi toimiva majanduse üks alustaladest on riigi energiajulgeoleku tagamine. Energeetikaettevõtted on saanud julgust kohaliku majanduskliima paranemisest ning on alustanud uute energiaprojektide väljatöötamise ja realiseerimisega. Riiklikult tähtis energiajulgeolekut oluliselt suurendav samm on olnud ka majandusministri poolt käesoleval aastal allkirjastatud leping uue põlevkivielektrijaama rajamiseks, kus esimene 300MW plokk valmib 2015.a. lõpuks. Eesti Energia ja CNIM Grupp on alustanud Iru elektrijaama juurde jäätmeenergiaploki ehitamist, mis alustab tööd 2013.aastal . Väljatöötamisel on tipukoormuse katmise projekt pump-hüdroakumulatsioonijaama abil.

Eeltoodust näeme, et Eesti majandusele strateegiliselt tähtsa energiajulgeoleku kindlustamiseks on pööratud suurt tähelepanu ja jõutud tegudeni. Täna võib elektritarbija varustuskindluse osas julgemalt tulevikku vaadata, sest Eesti energiajulgeolekut tagavad ka praegu ja tulevikus kodumaisest põlevkivielektrijaamast toodetav elekter ja põlevkiviõli.

Akadeemik Mihkel Veiderma sõnul on Eesti suuri saavutusi põlevkivienergeetika teaduslikul viljelemisel ja kauaaegseid põlevkivienergeetikaalaseid kogemusi tunnustanud ka Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjon. Komisjon on leidnud, et põlevkivil on suur tähtsus tuleviku energiaressursina ja on soovitanud põlevkivi omavatel riikidel uurida ja arvestada põlevkivienergeetika kasutuselevõttu Eesti kogemuse alusel. Oluline on seejuures teadmine, et põlevkivi ratsionaalsel põletamisel eraldub CO2 oluliselt vähem kui kivisöe puhul.

Elektrienergia tootmise ja tarbimise struktuur ja dünaamika on selgelt üks majanduse indikaator. Elektrienergia tarbimine majanduse kasvades paratamatult suureneb, seisaku ajal aga väheneb. Paraku on just elektrienergia hind ning kättesaadavus see, mis määrab ära ka majanduskasvu tempo, jätkusuutlikkuse ning riigi konkurentsivõime.

Aasta aastalt suurenenud võrguteenuste hinda on tõstnud kõige enam müügilanguse mõju komponent. Selle komponendi mõju olulisus seisneb eelkõige selles, et kasutades juba väljaehitatud elektrivõrku väiksema hulga elektrienergia transpordiks tuleb võrgu ülalpidamise kulud jagada müüdud väiksema arvu kWh vahel. Elektri tarbimise vähenemise puhul ei saa ka tähelepanuta jätta alakoormatud trafokadude suurenemist.

Võrguteenuse hind sisaldab elektri transpordikulusid elektrijaamast tarbimiskohani (nt koduni), sh alajaamade ja elektriliinide kasutamise ja korrashoiu kulusid, millele on lisatud mõõtesüsteemiga seotud kulud . Need on kulud, mida tuleb elektrivõrkudes teha ka siis, kui elektrit ei tarbi.

Kuidas siis tekivad kõrged võrgutasud, mis kergitavad elektri hinda? Kui elektri hind on tarbijale üle jõu, elektritarbimine väheneb ja võrguteenustasu seega tõuseb. Nokk kinni, saba lahti.
Paradoksaalne on seejuures, et Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku poolt energiat vähem kasutama suunatud üleskutse pime järgimine viiks seega hoopis õige pea uutele elektrienergia hinna tõusudele.

Tänane elektrivõrkude efektiivne koormamine võiks olla hoopis üks võti, mis aitaks kaasa võrguteenuse hinna vähenemisele ja ka läbi selle elektrienergia hinna vähenemisele. Laialt levitatav mõtlematu säästukampaania ei vähenda võrguteenuse hinda ega rahulda ka tarbijat.

Võrguteenuse hinna vähenemiseks peaks elektrimüüja otsima võimalust suuremaks elektrivõrgu koormamiseks ehk elektrienergia müügi suurendamiseks. Et seda saavutada, tuleb leida võimalus elektrihinda alandada, mis suurendab tarbimist. Kasu oleks mõlemapoolne nii tarbijale kui Eesti Energiale.

Odavam elektri hind vähendaks võrgutasusid

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing