Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Glütserool lüpsilehmade söödana

19.06.2008 | Marko Kass | Maaelu

Taastuv bioenergia on muutunud ja muutub iga päevaga üha tõsisemaks konkurendiks nii inimeste toidukorvile kui loomasöödale. Üha enam energiarikkaid põllumajandussaadusi konverteeritakse kas bioetanooliks, biodiisliks või lihtsalt põletatakse ahjus soojusenergia saamise ees-märgil. Ühelt poolt kergitab see kahtlemata toiduainete ja loomasööda hinda, kuid teisalt jääb turule üha enam bioenergeetika kõrvalsaadusi, mida ei saa või pole otstarbekas mootorikütuseks ümber töödelda.
Sellised söödad on reeglina kas proteiini- või toorkiurikkad. Sellisteks söötadeks on näiteks rapsikook, maisigluteensööt või maisigluteen, mida meie loomakasvatajad juba aastaid kasutavad. Samas on ilmunud turule ka täiesti uusi söötasid, milliste kasutamise kogemust piimatootjatel enamasti pole. Loomulikult püüavad seda söötade turustajad kiiresti ära kasutada ning vajaliku kasumi kätte saada.

Siinkohal püüan enamasti kirjanduse põhjal teha lühiülevaate glütseroolist, mida soovitatakse sööta lüpsilehmadele eelkõige energiasöödana ja ketoosi ennetava söödana.

Glütserool, mida tuntakse ka glütseriini nime all, on biodiisli tootmise kõrvalsaadus. Traditsiooniliselt kasutatakse glütserool seebi-, kosmeetika- ja toidutööstuses, kuid biodiisli tootmise järsu suurenemise tõttu ei suuda traditsiooniline turg seda ära kasutada, mistõttu otsitakse sellele uusi kasutusvõimalusi. Olgu siinkohal nimetatud, et glütserooli kasutatakse ka propüleen- ja etüleenglükooli tootmiseks, millised on tõesti tuntud eelkõige kui ketoosi ennetava ja raviva vahendina.
Nagu nimetatud, on loomasöödaks pakutav glütserool biodiisli tööstuse kõrvalsaadus. Biodiisli tootmise käigus õlitaimede seemned purustatakse ning eraldatakse õli (nt pressimise teel). Pressimise käigus järele jäänud õlikoogid on tarvilikud proteiinisöödad lüpsilehmadele ning neid on võimalik kasutada erinevates ratsioonitüüpides. Mõnedel juhtudel müüakse tekkinud õlikook otse loomasöödaks, kuid teisel juhul kõrvalsaadust ekstraheeritakse heksaaniga ja eraldatakse pressimise käigus kooki jäänud õli. Seda saadust nimetatakse srotiks. Srott on energiavaesem kui kook, kuid sisaldab viimasest enam proteiini.
Õlikultuuride seemnetest eraldatud õli saab küll teatud tingimustes kasutada otse diiselmootorites, kuid reeglina seda siiski töödeldakse (glütserool asendatakse triglütseriidi molekulis metanooli vastu), et tõsta biodiisli kasutuse efektiivsust.
Biodiisli tootmisel tekib glütserooli ligikaudu 10% õli kaalust, mida nimetatakse toorglütserooliks. Loomakasvatusele pakutaksegi söödana eelkõige toorglütserooli, sest see on odavam, kuna sinna ei tehta täiendavaid kulutusi glütserooli puhastamiseks. Peame teadma, et toorglütserool sisaldab suhteliselt palju vett (ca 1/4 kaalust) ja metanooli (üle 1/4 kuivaine kaalust). Metanool on teadagi loomorganismile, eriti lihtmaolistele loomadele ja lindudele mürgine. Toorglütserooli söödaväärtust saab suurendada selle puhastamise teel ning elimineerida produktist pea täielikult nii vesi kui metanool.
Teatud hinnangu glütserooli kvaliteedile saab anda ka selle visuaalse vaatluse abil. Mida tumedam on glütserool, seda vähem on seda puhastatud ja seda enam on glütseroolis vett ning metanooli ja seda madalam on selle söödaväärtus.
Söötmiskatsete tulemusi pole kirjanduses leida kuigi arvukalt ja samas on need väga vastu-ääkivad. Enam on katseid läbi viidud lindude ja sigadega, vähem veistega, eriti suuretoodanguliste lehmadega.

Mis juhtub glütserooliga veise vatsas?

Söötes veistele õli või õlirikast kooki, lagundavad mikroorganismid ka selle glütserooliks ning vabadeks rasvhapeteks. Vatsas kasutavad mikroorganismid vabanenud glütserooli enda energiatarbe katteks, fermenteerides selle põhiliselt piimhappeks ja võihappeks. Viimased on mõlemad tugevad happed ja põhjustavad pigem vatsakorratusi, kui parandavad seedet.
Laboratoorsete katsetega on hästi selgitatud, et glütserool on suurtes kogustes (üle 5% söödaratsiooni kuivainest - ca 100 g lehma kohta päevas) toksiline tsellololüütilistele bakteritele, väikestes kogustes selle negatiivset mõju mikroorganismidele pole täheldatud. Sarnaselt lihtsuhkrutega fermenteerub glütserool vatsas väga kiiresti, mistõttu ta suurendab vatsa happesust, soodustades sellega jõusöödarikka ratsiooni korral vatsaatsidoosi ohtu.
Eeltoodut arvestades on püütud välja selgitada glütserooli lisamise piirmäär lehmade ratsioonis. Kui laboratoorsetes katsetes peetakse mitmel juhul lisamise ülempiiriks 5%, siis tootmiskatsetes peetakse selleks enamasti 10% sööda kuivainest (ca 200 g päevas). Suuremate koguste söötmisel väheneb lehmadel kuivaine söömus ning langema hakkavad piimajõudluse näitajad.
Sageli soovitatakse sööta glütserooli lehmadele nn üleminekuperioodil, s.o paar nädalat enne ja paar nädalat pärast poegimist, et vähendada ketoosi esinemise sagedust karjas. Seda soovitatakse usus, et suuremate glütseroolikoguste söötmisel ei suuda vatsa mikroorganismid kogu glütserooli ise ära tarbida ja osa sellest jõuab imenduda läbi vatsaseina verre, millest omakorda sünteesitakse maksas glükoos. See on teoreetiliselt muidugi võimalik, kuid kas ja kui palju glütseroolist verre üldse imendub, pole hästi tõestatud.
Igal juhul saab olla glütseroolist sünteesitava glükoosi kogus lehma jaoks väikese tähtsusega (hea lehm sünteesib päevas 4000...5000 g glü-koosi, glütseroolist sünteesitav kogus ei saa olla üle 100 g päevas).

Ettevaatust, teile pakutav glütserool võib sisaldada metanooli!
Toorglütserooli söötmisel tuleb kindlasti arvestada selle metanooli sisaldusega. Metanooli kasutatakse biodiisli tootmise protsessis, mistõttu sisaldab ka toorglütserool ja vähem rafineeritud glütserool alati metanooli (tuntakse ka puupiirituse nime all). Reeglina suudavad vatsa mikroorganismid küll metanooli loomorganismile kahjutuks muuta, kuid see põhjustab probleeme lihtmaoliste loomade ja lindude ning vasikate söötmisel, kellede eesmaod pole veel hästi välja arenenud.

Toorglütserool sisaldab suhteliselt palju mineraalaineid
Kirjanduses leidub mitmeid hoiatavaid viiteid toorglütseroolis olevate mineraalsoolade võimaliku negatiivse mõju kohta põllumajandusloomade söötmisel juhul, kui seda ei arvestata söödaratsioonide koostamisel ja mineraalelementide sisalduse balansseerimisel. See näib olevat probleemiks siiski pigem lihtmaoliste loomade ja lindude söötmise kui mäletsejaliste söötmisel. Oluline on kinni pidada soovitavast lisamise määrast, mis on kuni 200g lehma kohta päevas.

Kuidas glütserooli lehmadele manustada?
Glütserool on magus. Väikestes kogustes lisatuna võib see parandada söötade söömust, suurtes kogustes glütserool kindlasti vähendab seda. Kui sööta glütserooli selle eesmärgiga, et parandada söömust (näiteks silo söömust), tuleks see lisada segasööda koostisesse.
Kui püüda sööta glütserooli ketoosi ennetamise eesmärgil, pole mõtet seda segasööda koostisesse lisada. Segasööda koostises olev glütserool on tõenäoliselt 100%-liselt mikroorganismide toit ja verre ei imendu sellest
midagi. Kui üritada aga glütserooliga ennetada ketoosi, tuleks seda püüda manustada nii, et loom saaks soovitatud koguse korraga kätte. Vaid siis on lootust, et osa glütseroolist pääseb mikroorganismide lagundava toime eest. Glütserooli on edukalt kasutatud ka jõusöötade granuleerimisel, lisades seda jõusööda koostisesse 5%. Sellega vähendatakse eelkõige jõusööda tolmamist, kuid glütserool on ka piisavalt hea sideaine. Energiasisalduselt on glütserool, olenevalt puhastusastmest, võrreldav teraviljade energiasisaldusega.

Kokkuvõtteks
Glütserool on biodiisli tööstuse kõrvalsaadus, mille kvaliteet loomasöödana sõltub selle puhastuse astmest. Glütserool pole imesööt ja kindlasti ka mitte imeravim, küll saab aga seda teatud ulatuses loomade söötmisel kasutada. Kasutamise otstarbekuse määrab ära eelkõige glütserooli hind.
Pean vajalikuks siiski korraldada glütserooli söötmiskatseid ka Eestis, et anda loomaomanikele vastavaid soovitusi kasutamisvõimaluste kohta. Siinkohal olen tänulik neile, kes omavad glütserooli söötmise kogemusi ja on nõus neid minuga jagama.

 

* autor on Eesti Maaülikooli doktorant

 

Allikas: Eesti Talu

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing