Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Haridusministeeriumi asekantsler Katri Raik: ''Eesti riik ei ole kehtestanud reegleid, mille täitmist ta ei toeta''

18.07.2008 | Tiia Linnard | Integratsioon, Haridus

Venelaste eesti keele oskust on hinnatud - no päris viiel eri moel öelda ei saa, nagu ühes koeratoidu reklaamis kinnitatakse. Eesti Vabariigi valitsuse keeleoskustasemete määruse kohaselt on 1. juulist kasutusel taas kord uus süsteem.

Mille poolest need vitamiini nimetusega keeletasemed B1 ja B2, aga ka C1 ja C2 ning A1 ja A2 seni kehtinud alg-, kesk- ja kõrgtasemest ning enne 1999. aastat kasutusel olnud keelekategooriatest - A-, B-, C- kuni F-ini välja - paremad on?

Need keeleoskustasemed kehtestati Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi alusel, et eksamid oleksid võimalikult kvaliteetsed ja võrreldavad teistes riikides sarnaselt toimuvate eksamitega.

Kuigi papri peal on kuus taset, on sisuliselt tegemist siiski vaid neljaga, kuna A1 on selline umbkeelne tase, mida pole võimalik ühegi parameetri alusel hinnata, ning seda ei tehtagi. Tasemel C2 ei valda oma emakeelt aga ilmselt mitte kõik eestlasedki, nii et seda ühelgi ametipostil ei nõuta.

Neid kahte tõesti ei hinnata, nii et sisuliselt on tõesti tegemist neljase süsteemiga.

Riigikeeleoskust reguleerivatest seadusaktidest on käesolevast aastast ära kadunud keelekategooria mõiste. Mis saab sellest inimesest, kes pole vahepeal sooritanud ei alg-, kesk- ega kõrgtaseme eksamit ning see õnnetu kategooriatunnistus on kõik, mis tal on?

Kui tema praegune tööandja on tema keeleoskusega rahul ja keeleinspektsioon samuti, siis pole mingisugust sundust minna eksamile. Probleem tekib aga siis, kui ta hakkab töökohta vahetama ning uuel tööandjal tekib küsimus, kuidas näiteks tema E-kategooria vastab uuele süsteemile.

Proua Raik, mida teie kui endine Narva kolledži direktor arvate nendest koolijuhtidest, kes pole kõikide nende aastate jooksul saanud algtasemest kõrgemale?

See on kurb ja kahetsusväärne. Kas need on tähed või numbrid või sõnad, millega keeleoskust tähistatakse - Eesti on olnud taasiseseisev 17 aastat ning juba ammu oleks aeg keel ära õppida. Kohalik omavalitsus kui kooli omanik peaks siinkohal mitte silmi sulgema, vaid tõsiselt kaaluma direktorite sobivust.

Direktorid pole ligi 20 aastaga keelt selgeks saanud, kuid töötavad edasi, samas kui uue seadusandluse kohaselt antakse korteriühistute üldjuhul pensionäridest esimeestele keele omandamiseks aega kaks aastat. On see teie arvates reaalne?

See kaks aastat on täiesti realistlik, kuna me ei räägi kõrgtaseme keeleoskusest. Neilt nõutakse taset B1, mis on mõeldav juba pärast 6-8kuulist keeleõpet. Võib küsida, miks korteriühistute esimehed, aga ka kõik teised, kes inimestega kokku puutuvad, peavad eesti keelt oskama. See on tarbija huvides, et teenindaja oskab eesti keelt. See on meie kõigi huvides, et saaksime Eestis eesti keeles teenindatud.

Loomulikult on see meie kõigi huvides. Kuid huvid on erisugused. Keeleseadus jõustus naljapäeval ja aasta oli siis 1995. Eestlasele, kellele siiani aeg-ajalt teenindussfääris käratatakse, et rääkige vene keeles, on see seadus naljanumbriks jäänudki, sest selle täitmist venitatakse häbematult kui kummipaela. Venelane leiab samas, et selle seaduse täitmise nõuetega astutakse talle häbematult kärsitult kandadele.

See on tõsi, et eesti keele õppimine on kulgenud visamalt, kui Eesti riik oleks oodanud ja tahtnud. Aga minu meelest on hästi oluline see, mida me teeme praegu haridussüsteemis, et praegused noored inimesed õpiksid keele ära lastena ja neil kaoks igasugune keelega seotud pinge.

Probleem on praegu selles, et see vanusepiir, kust alates ollakse eesti keelega hädas, on väga madal. Tegemist on 30aastastega, kes on tööjõuturul aktiivsed veel oma 35 aastat. Samas mina ei tahaks küll öelda, et Eesti integratsioonipoliitika on läbi kukkunud. Sellised protsessid võtavadki hästi kaua aega.

Eestlastele võib jääda mulje, et seda kummipaela on venitatud kartuses, et venelased võivad tulla tänavatele. Mullu aprillis see ei aidanud...

Selge on see, et üks osa venekeelsest elanikkonnast jääbki eriarvamusele ja peab seda erilise kiusamise ilminguks. Aga Eesti riigikeele poliitika ei ole karmim kui nii mõneski teises naaberriigis. Riik peab oma poliitikat ajama sirge seljaga, samas toetades neid inimesi, kes keelt õpivad.

2009. aastast käivitub taas ka tagasimaksesüsteem, mis siis tegelikult võimaldab kõikidel inimestel, kes edukalt keeleeksami sooritavad, oma raha tagasi saada.

Kui suures ulatuses?

Kuni 6000 krooni, see on ühe täispika keelekursuse hind. Väga paljudes Euroopa Liidu maades tehakse keelekursusi tasuta ning venekeelne elanikkond on seda ka Eestis soovinud. Meie oleme praegu siiski valinud edukusele suunatud tee, kus raha saab tagasi see, kes keeleeksami ära teeb. Tasuta keeleõppekursused korraldatakse kindlatele sihtrühmadele. Eesti riik ei ole kehtestanud reegleid, mille täitmist ta ei toeta.

Proua Raik, kui sageli te Narvas töötades eesti keelega hätta jäite?

Tere ja nägemist öeldakse ka seal ikka eesti keeles.

Ja see on kõik?

Kui kaua aega Narvas elada...

... hakkad märkamatult vene keeles rääkima.

Siis ei pane enam tõesti tähele, mis keeles räägid. See on meie, eestlaste häda. Tuleb endalgi peeglisse vaadata ja tunnistada, et väga tihti on mindud kergema vastupanu teed, et saada oma asjad kiiresti ja korrektselt aetud. Oma isiklikust kogemusest pean ütlema, et mul on väga raskeid mälestusi Narva haiglast, kus eesti keelega polnud tõesti mitte midagi teha. Kui sul on nii raske tervisehäda, et sa suudad oma emakeeleski vaevu rääkida, muutub olukord seal väga keeruliseks.

Eestlased jagunevad umbkeelset inimest ametipostil kohates oma käitumise poolest kahte leeri. Ühed jätkavad eesli jonnakusega eesti keeles, kuigi neist ei saada aru, teised lähevad sujuvalt üle vene keelele. Teie, nagu ma aru saan, kuulute seega teise leeri.

Mina ei ole tõesti olnud kõige järjekindlam eesti keele kasutaja oma tavaelus, küll aga arvan ma, et suutsin eesti keele õpimotivatsiooni loomiseks nii oma kolleegide kui üliõpilaste hulgas üht-teist ära teha.

Proua Raik, ja teiesuguste pärast venelased kurdavad, et neil pole eesti keele omandamiseks vajalikku keelekeskkonda!

Narvas pole seda tõesti, aga jah, räägime siis ennekõike meie ise eesti keeles. Muidugi on kurb, kui sulle selle peale mitte just kõige lahkema näoga otsa vaadatakse. Eks me kõik taha oma tavaelus näha rõõmsamaid nägusid, ja minu puhul ongi see esimene põhjus, miks ma vene keelt kasutan. Kuid ma pean ennast parandama.

Kas selle määrusega on keeleseaduse reformimine nüüd ja igaveseks lõppenud?

Mina ei ole poliitik ja ei saa seetõttu midagi lubada. Küll olen ma kindel, et kui me oleme ennast Euroopa Liidu nõuetega sidunud, siis meie keelepoliitika on igapidi kindlustatud ning suuri muudatusi selles teha pole mõistlik. Igal juhul on sel teemal väga vajalik kommunikeerumine, sest me kõik vajame stabiilsust ja teadmist, mis edasi tuleb - ükskõik mis asjus, olgu see siis soojahind või eesti keele oskamine.

 

Allikas: Põhjarannik

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing