Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Tarbijad ja riik hinnatõusu vastu!

29.04.2008 | Taavi Veskimägi | Rahandus, Majandus, Elu

Hinnad on üle mõistuse kõrged! See emotsioon on viimasel ajal ilmselt tabanud meist enamikku.

Mind ka. Eriti teravalt tunnetad hinnatõusu, kui lähed juuksurisse, poodi või kohvikusse mõnekuuse vaheaja järel. Hinnad on aasta algusest kolme kuuga drastiliselt muutunud. Tunnetatavalt rohkem, kui osutavad ametlikud inflatsiooniarvud.

Hindade tõus on paljudele olnud pöörasem, kui niigi pöörased keskmise leibkonna tarbijakorvi kallinemise numbrid seda näitavad. Erisuguste tarbimisharjumustega inimeste isikliku tarbimiskorvi kaupade/teenuste osakaalud ei ole eelmise aasta infole tuginedes konstrueeritud tarbimiskorvi kaaludega tihti võrreldavad.

Hinnad on üle piiri

Inimeste väheneva majandusliku kindlustunde valguses hakkab tajutav hinnatõus jõudma üle ühiskonna taluvuse piiri. Kas me peame selliseid hindu aktsepteerima? Ei pea, kuid aktsepteerimata saame jätta ainult reaalse konkurentsi ja valikuvõimaluste tingimustes. Eestis on aga toimiva konkurentsiga lood kehvasti, ja selle puudumise maksame meie tarbijatena kinni.

Valikuvõimalustega pole parem lugu. Isegi kui inimesed oleksid valmis tõusvate hindade juures oma tarbimisharjumusi muutma ja asendama seni ostetu sama liiki odavama kaubaga, takistab seda valiku puudumine. Seega ei saa väiksema sissetulekuga inimesed tarbijahindade kerkimisel vahetada kallimaid kaupu odavamate vastu, sest neid turul lihtsalt pole.

On võimalus, et majanduskasvu pidurdumine korrigeerib hindu allapoole. Tööturult lähtuv surve palgakasv hinnatõusu kaudu tarbijatele üle kanda leevendub, laenuraha toel kiirelt kasvanud nõudlus väheneb. Aga seda jällegi juhul, kui toimib konkurents turuosaliste vahel. Eestis aga ei tundu see nii olevat. Teenuste ja kaupade arusaamatud hinnad viivad mõtted paratamatult turuosaliste vaikivatest hinnakokkulepetest rääkivate "linnalegendide" tõepärasusele.

Kiirelt kasvavate palkade juures on ühiskond olnud seni ilma suurema nurinata valmis üha kerkivaid hindu aktsepteerima. Riigis ei ole hinnatõusule ja sealt lähtuvatele probleemidele seni piisavat tähelepanu pööratud. Olukorras, kus nii riik kui ka kodanikud peavad oma eelarveid koomale tõmbama ja tulevikuplaanide lennukust vähendama, tuleb muuta suhtumist ka hindadesse. Hinnad peavad muutuma läbipaistvamateks. Müüjad peavad suutma iga hinnatõusu põhjendada.

Riik ülikasumite kallale

Väikese arvu turuosaliste ja piiratud valikuvõimalustega turul peab riik võitluses hinnakokkulepete, kartellide ja röögatute hinnamarginaalide vastu olema eriti efektiivne. Süvenev korporatiivsus ja ringkäendus ei ole mitte üksnes poliitika ja riigiametkonna probleem, samavõrra vohab see laialt ka erasektoris. Sellistes tingimustes, kus kõik tunnevad kõiki, on tarbijate huve kahjustavad kokkulepped kerged sündima. Väikeriigi puhul ei ole avatud konkurents mingi olemuslik objektiivne nähtus, vaid otse vastupidi. Võitlus selle nimel peab olema igapäevane.

Riigil on sel eesmärgil loodud kaks ametit. Tarbijakaitseamet ja vastasutatud konglomeraatne konkurentsiamet, kes peaks tagama konkurentsituru toimimise ja meie kui tarbijate huvide kaitstuse. Aga nende tegevusest on olnud üsna vähe kuulda ja sedagi väga spetsiifilistes küsimustes. Samas on nende ametite efektiivsem töölepanek vajaduse korral koos lisapädevuste andmisega kõige otsesemalt enamiku kodanike huvides ja edasise majandusarengu eeldus. Need valdkonnad, mis on seni olnud mõneti Eesti riigi tagaõu ja pole kedagi eriti huvitanud, tuleks nüüd tõsta riigi tegevuse prioriteetide hulka. Turu toimimise tagamine peaks olema hariduse, energeetika ja tööjõuturu restruktureerimise kõrval riigi tegevuse põhiline fookus.

Aga ka tarbijad ise peaksid senisest aktiivsemalt oma huvide eest seisma. Liikumine "Tarbijad hinnatõusu vastu" oleks praegu täiesti asjakohane ja üldse mitte ironiseeritav "knopkandus". Kõik võiks alata tsentraalse, kergelt kasutatava ja reaalajas muutuva hinnainfosüsteemiga, kuhu kaupade/teenuste pakkujad ise hindu sisestavad. Läbipaistvad hinnad ja võrreldava informatsiooni olemasolu turul pakutavast on eeldus valikvõimaluste tekkimiseks.

Kiirelt kasvavad hinnad ei ole ainult üksikute inimeste ja leibkondade probleem. See on ühiskonna probleem tervikuna. Järelikult ka poliitiline küsimus. Konkurentsi tõhustamisest kuni tarbija huvide kaitsmiseni leiduks teemasid nii parem- kui ka vasakpoolsetele erakondadele.

 

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing