Riik seisab kaitseväelaste eest

18.07.2008 | Jaak Aaviksoo | Välis, Riigikaitse

Kõigepealt tahan ma tänada kõiki kaitseväelasi, kes teenivad Eesti riiki kodus või võõrsil, kindlustades tegudega selle julgeolekutagatise, mille liikmelisus NATOs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Eestile annab.

Iga kaitseväelase või nende perekondade ja lähedaste kantud kaotus on Eesti riigile ühtmoodi hindamatu ja Eesti vabariigi kohus on hoolitseda oma kaitseväelaste käekäigu eest.

Tagatised täienevad

Eesti kaitsevägi on alates 2003. aastast osalenud välismissioonidel Iraagis ja Afganistanis.

Oleme kaotanud oma sõjamehi langenutena, samuti on mehi ja naisi saanud haavata ning raskelt vigastada. Tuginedes uutele kogemustele, tunnistame arutelu vajadust riigi poliitika üle missioonidel Eesti julgeolekupoliitikat ajavate kaitseväelaste sotsiaalse kaitstuse osas.

Esitasin enne jaanipäeva valitsusele heakskiitmiseks kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse, mille vastuvõtmisel loob riigikogu täiendavad tagatised inimestele, kes on kaitseväeteenistuses teenistus-ülesannete täitmisel haigestunud või vigastada saanud. Selles seaduseelnõus kajastuvad põhimõtted tuginevad suures osas kaitseväelaste endi ootustele teenistusalastele tagatistele.Seadusega anname täiendavad võimalused saada tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning ka materiaalse kindlustuse. See tagab, et kaitseväelasele, kes haigestub või saab vigastada rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesandeid täites ning kelle sissetulek välislähetustasu maksmise lõppemisega väheneb, makstakse toetust.

Samuti tagatakse selle seadusega tööandja eluruumi kasutamise õigus, kui kaitseväelane tervislikel põhjustel teenistusest vabastatakse või ta hukkub. Õppemaksu hüvitamisega soodustame õpingute jätkamist tsiviilõppeasutuses, kindlustame, et koolitus- ja täiendusõppe kulusid tagasi ei nõuta, ning et riik hüvitab kaitseväelase lähedaste sõidu- ja majutuskulud, kui kaitseväelane viibib välisriigi raviasutuses.

Toetamine on tähtis

Eesti riigi poliitika töövõime kaotanud kaitseväelaste toetamisel ei peaks seisnema ainult rahaliste toetuste loomises, vaid eesmärgiks peaks seatama ka, et haavatutele tagatakse parim võimalik ravi, toimetulek edasises elus ning kui võimalik, siis karjäär riigikaitsestruktuurides. See soodustaks töövõime kaotanud inimese valutut naasmist igapäevaellu, nad saaksid jätkata täisväärtuslikku elu kas kaitseväes või erasektoris ning sellega välditaks riigi toetustest sõltuvaks jäämist.

Juba praegu ravitakse Afganistanis raskelt vigastada saanud sõjamehi tipptasemel Suurbritannia sõjaväehaiglates, samas on nad ka taastusravil. Kuuldavasti on kaitseväelased nende haiglate ravikvaliteediga väga rahul ning loomulikult tasub kulud Eesti riik. Ravi kestel toetab riik vigastatu omaste külaskäike haiglasse, et haavatu saaks rasketel hetkedel olla ümbritsetud tuttavatest nägudest. Pärast taastusravi lõppu leitakse soovi korral kõikidele vigastatutele sobiv töökoht kaitseväes. Kui on olemas kaitseväe korter, saab vigastatu isegi kaitseväest lahkudes seal veel kuni kolm aastat elada. Samuti hakkab peatselt kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt saavad vigastatud riigi raha eest kõrghariduse - seejärel saab endine sõdur kaitseväe arengusse kaasa aidata juba täiesti uues kvaliteedis. Või siis soovi korral jätkata elu ja karjääri hoopis tsiviilsektoris.

Kõiki neid samme võiks nimetada vigastatud sõdurite mitterahalisteks hüvedeks - kuigi sõdurid missioonikoldesse saatnud Eesti riigile tähendavad need siiski reaalseid rahasummasid. Kaitseväelasele tagatakse, et talle makstakse missioonipalka kuni kuue kuu jooksul ka pärast operatsioonipiirkonnast evakueerimist, sellele lisanduvad töövõime kaotuse korral ühekordne toetus ning töövõimetuspension, mille suurus oleneb töövõime kaotuse protsendist. Kuid nagu öeldud - see ei olegi sotsiaalsete tagatiste peamine eesmärk. Erinevalt teistest päästjatest ja politseinikest toetame kaitseväelasi ka juba 10% töövõime kaotuse korral ning võrreldes teiste vormikandjatega on kaitseväelaste puhul soodustatud seisus just «eesliini» mehed - sõdurid ja nooremallohvitserid, kelle palgatase koos diferentsiga jääb keskmise palga piiresse. See pole öeldud ametkondade ja ministeeriumide vahelise vaenu õhutamiseks, vaid rõhutamaks, et see on meie teadlik poliitiline tahe, see on osa Eesti julgeolekupoliitikast.

Samuti loodan, et rahuoperatsioonide keskuse juurde loodavast sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse sektsioonist saab keskus, mille töötajad saavad oma pingutused 100protsendiliselt suunata raskelt haavata saanud kaitseväelaste kaastundlikule ja bürokraatiavabale abistamisele. Lisaks ei maksa meil unustada ka nende küsimustega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone - kaitseministeeriumi toetataval Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingul on olemas kõik eeldused areneda katusorganisatsiooniks, mis ühendaks ja toetaks mitte ainult mineviku sõdades, vaid ka tänapäeva välismissioonidel vigastada saanud naisi ja mehi.

Meil on veel probleeme, mis ootavad lahendamist. Olgu öeldud, et pean oluliseks jõuda selgusele SL Õhtulehe vahendusel lugejani toodud abstraktsete süüdistuste tõelises sisus. Sest missioonidel viibivad Eesti võitlejad on ühed parimad, kelle üle tunnevad uhkust ja kellele jagavad heldelt kiitust ka meie partnerid ja liitlased NATOs. Eesti riik suhtub oma missioonidel käivatesse sõjaväelastesse suurima aupaklikkuse, tänulikkuse ja vajadusel hoolitsusega.

Riik seisab kaitseväelaste eest

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing