Lilled, heinamaa ja päikesepaiste

17.07.2008 | Marko Pomerants | Keskkond

Keskkonnakaitse läheb korda 96 protsendile eurooplastest. Eestlased ei erine Euroopa keskmisest. Samas on loogiline, et Euroopa riikide inimestel on peamistest keskkonnaprobleemidest erinevad arusaamad. Kuidas eurooplased keskkonda tunnetavad, sellest saame selgust hiljutisest Eurobaromeetri uuringust "Euroopa kodanike suhtumine keskkonda".
Inimestelt küsiti näiteks seda, mis neile esimesena meelde tuleb, kui mõelda sõnale "keskkond". Mõtlemise hõlbustamiseks oli valida kümnekonna variandi vahel.

"Kevade" Arnol oleks olnud ilmselt vastuseks: "lilled... Heinamaa... Päikesepaiste..."

Temale tähendas see kõik küll kõdu. Vaevalt et sõna "keskkond" sada aastat tagasi nii väga eestlaste kõnepruugis oligi. 21 . sajandi alguse eurooplasele on keskkond ennekõike reostus linnades, kliimamuutus, roheline ja kena maastik, just sellises järjekorras. Kaks esimest tänased keskkonnaprobleemid, kolmas aga on positiivne emotsioon.

Meie põhjanaabritele on näiteks kõige tähtsam kliimamuutuste temaatika. Kliimamuutus on 62 protsendile soomlastest- esimene viie peamise keskkonnaprobleemi hulgas, kui juba ainult probleemidest rääkida. Ilmselt see on ka põhjus, et Risto Isomäki kliimamuutusest kõnelev ökoloogiline põnevusromaan "Sarasvati liiv" valiti 2006. aastal Soome raamatukaupmeeste, raamatukogutöötajate ja Helsingi Science Fictioni ühingu poolt aasta parimaks raamatuks. Teema on Soomes moes. Meil ruulib Kivirähk metsaelu ja ussisõnadega, endiselt ka "Naksitrallid", mida võib lugeda Eestimaa esimeseks ökopõnevikuks.

Kõige suuremad kliimamuutuse pärast muretsejad on Küprosel. Ilmselt on ilm, mis turiste peibutab, kohalikele juba liig palav. Kolm Baltimaad on aga kliimaküsimuse tähtsustamisel Euroopa riikidest kolme viimase hulgas.

Seoses sõnaga "keskkond" on eestlastel aga midagi arnolikku säilinud. Nimelt meenub eestlastele kõigepealt looduskaitse. See OÜ minupoolne positiivne tõlgendus - tore, et kaitstakse. Võta sa nüüd kinni! Samas võib siin olla mõtteid maadevahetusest, maaomanike rahulolematust Natura aladega jne.

Veidi enam kui veerand lätlastest ja leedulastest aga mõtlevad sõna "keskkond" kuuldes kõige enam reostusele linnades. ligi viiendik rahvast mõtleb siiski positiivselt kenadele maastikele.

Nii et hoopis seal on need Arnod.

Keskkonnaprobleemidele mõeldes on baltlased sarnased. Mereäärse riigina muretseme meie ennekõike veekogude reostuse pärast. Eesti ajakirjanduseski on olnud piisavalt jutu prügiuputusest Napolis. Et see oleks Itaalia suur keskkonnaprobleem, seda väita ei saa - kasvavad jäätmehulgad on itaallastele kümnenda suurusjärgu keskkonnaküsimus.

Kusagilt peavad me arusaamad pärit olema. Eurooplastele on peamine keskkonnaalase info allikas televisioon, ajalehed on teisel köhal. Seega tasub ajalehtede toimetustel keskkonnaküsimuste kajastamisele endiselt tähelepanu pöörata. Võrreldes teiste riikidega hangivad eestlased enim keskkonnateadmisi internetist.

Kui küsida, mille kohta eestlased rohkem infot vajaksid, siis ligi pooled vastajatest peavad selleks kõdukeemia mõju tervisele. Ei ole lihtsalt nii, et on tavaline ja pesev pesupulber. Sama huvitatud on kodukeemia küsimustest veel slovakid ja rootslased, end vaid veerand hispaanlastest peab seda teadmist oluliseks. Peaasi, et kodukeemia puhastab ja peseb.

Eestlased soovivad rohkem teadmisi veel veereostuse ja GMOde kasutamise kohta.

Alati on tore nõuda, et tehtagu. Kui küsida, mida te ise olete keskkonnale mõeldes viimase kuu jooksul teinud, siis eestlase jaoks on selleks ligi poolte vastanute puhul kohaliku toodangu eelistamine ja oma jäätmete sorteerimine. 41 protsenti vastanutest on aga piiranud oma kõdust energiatarvet. Vastuseks küsimusele, mida peaksid inimesed kogu maal tegema keskkonna heaks, järgneb nimetatutele vajadus käsutada energiasõbralikumat liikumisviisi.

Tavaelus on seda keskkonnapõhjustel viimase kuu jooksul teinud viiendik meie kaasmaalasi, samas kui hollandlastest, rootslastest ja soomlastest on teinud seda ligi pooled.

Tegelikult käitub igapäevastes tegevustes keskkonda säästvalt vaid kolm protsenti eurooplasi. Nemad on pruukinud viimase kuu jooksul seitset kuni üheksat eri abinõu. ligi kümnendik inimestest aga pole teinud midagi. Nii et pigem tehtagu. Keskkond on väga tähtis küll, aga meil endil on selle säästmisel palju arenemisruumi. Kui Eestimaal toetab roheliste erakonda läbi aegade keskmiselt kümmekond protsenti valijaid, siis nad kõik ise küll keskkonna pärast rapsima ei hakka. Eeldatavasti on nad keskkonnaasjades tublid keskmikud.

Euroopa keskmine keskkonnateadlik kodanik on kõige sagedamini haritud naine, kel aastaid üle 25 ja maailmavaade tsentrist vasakul. Euroopa noorsugu, eriti kui koolitee on olnud lünklik ja tööga on kitsas, moodustab nende enamiku, kes keskkonnaasjades armastavad jänest sõita.

Planeedi päästmiseks on ikka hullumeelseid asju välja mõeldud. Isomäki põnevikus on selleks tuhanded tuulegeneraatorid, mis siis Gröönimaa jääle paigutatuna liustiku alt vett pumbates lumekahuritena liustiku pinnal jääkihti kasvataksid. Viie- ja kuuekümnendatel aastatel pakuti selliseid plaane: luua kunstlikud mered Sahara kõrbesse või Lääne- Siberi lauskmaale; sulgeda Beringi väin tammiga ja pumbata Põhja-Jäämere vesi Vaiksesse ookeani, et Golfi hoovuse mõju suureneks ja sulataks(!) arktiliste vete jääkatte; tuumaenergia abil suurendada Aafrika edelarannikut uhtvate vete aurustumist, suurendamaks sademete hulka Saharas.

Las grandioossed mõttelennud jääda, aga oluline oleks oma igapäevane rehkendus kenasti ara teha. Nii, et osavõtlikkus keskkonnaasjades oleks ikka osavõtt pidev, mitte vaid siis kui Rainer Nõlvak kutsub "Teeme ära!" koristuskampaaniale.

Allikas: Eesti Ekspress

Lilled, heinamaa ja päikesepaiste

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing