Valimislubadused saavad täidetud

31.03.2011 | Kaia Iva | Valimised

Riigikogu valimised olid IRLile edukad. Seda nii üle riigi, kus vaatamata sellele, et valitsusvastutust kandes tuli majanduskriisi ajal teha valusaid kärpeid, saime riigikogus neli kohta juurde.
Rahva toetus suurenes
Ka Järvamaal võime oma tulemustega igati rahul olla. Võrreldes nelja aasta taguste valimistega (proportsionaalselt arvesse võttes ka elektroonilised hääled, mis muidu on antud vaid ringkonna täpsusega) suurenes Järvamaal meie erakonna toetus lausa 33%!
Ka Viljandimaal oli IRLi toetuse kasv märkimisväärne - 20%. See tagas kahe otsemandaadi saamise ringkonnast.
Eriline on veel, et meie ringkonnas IRLi nimekirjast lisaks veel neli inimest kvalifitseerusid oma väga hea häälesaagiga ametlikuks asendusliikmeks.
Tavapäraselt ületab vaid ühe-kahe isiku häältesaak igas ringkonnas asendusliikmeks oleku kvoodi. Sel põhjusel ei tulnud ka kaks aastat tagasi, kui Tiina Oraste asus maavanema kohale ning lahkus riigikogust, tema asendusliige meie ringkonnast, vaid Tallinna mees üldnimekirjast.
Seekord on meie tugeva meeskonna häältesaak ühtlaselt suur ja asendusliikmete pink pikk. Nii ühtlaselt tugeva nimekirja suutis iga riigikokku pääsenud erakond välja panna vaid ühes ringkonnas. IRL siis Järva-Viljandimaal, reformikad Pärnumaal, sotsid Kagu-Eestis ja keskerakondlased Ida-Virumaal.
Mõistagi tegi rõõmu ka mulle antud häälte arvu kasv. Suur tänu kõigile toetajatele!
23 kohta riigikogus annavad IRLile võimaluse antud valimislubadusi täita. Koalitsioonikõnelused olid pingsad, kuid sisukad.
Kummalisel kombel sai nende kõrvale kuulda alatihti kõrvalseisjate parastamist, et ega IRL saa oma lubaduste elluviimist sellesse kirjutada. Ju siis osa inimesi peab kohe viimse hetkeni negatiivseid arenguid ootama ja lootma.
Mis siis leppes kirjas on?
Muidugi majanduse arengu ja riigi rahanduse korrashoiu üldpõhimõtted. Suurenevad toetused ekspordi suurendamiseks, väheneb bürokraatia ja aruandluse maht, põllumeestele makstakse riiklikku otsetoetust maksimaalselt lubatud määras, samuti kirjutatakse riigieelarve alussseadusse eelarve tasakaalu nõue.
Ettevõtjad vabastatakse erisoodustusmaksust, kui nad võimaldavad oma töötajatele tasuta tasemekoolitust.
Ettevõtlusega seostuvad ka sammud hariduspoliitikas. Ettevõtlusõppe juurutamine nii põhikoolis kui ka kõigile tudengitele, kes õpivad mittemajanduserialadel. Samuti eriline tähelepanu reaalainetele, mis annab võimaluse tugevdada inseneri- ja tehnoloogiaalade mahtu ja taset.

Kahtlejate «meelehärmiks» on leppes tasuta kõrghariduse punkt: «Loome võimaluse saada tasuta kõrgharidust Eestis kõigile võimekatele noortele. Selleks võtame 2011. aastal vastu seaduse, millega suurendame aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40%, tagades sellega õppemaksuta õppe kuni 12 500 sisseastumistingimused täitvale üliõpilasele eestikeelsetel õppekavadel ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul. Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks muudame riikliku koolitustellimuse jaotust. Käivitame 1. jaanuarist 2015 vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi ja tõstame õppeedukust arvestavaid riiklike stipendiume.»
Samuti on leppes detailselt lahti kirjutatud emapensioni maksmine alates 2013. aastast. Selline üksikasjalik kirjapanek on küll keeruline lugeda, kuid vaja, et kõik toimiks, sõltumata sellest, kes parasjagu ministritoolil istub. Nii on emapensioni rakendamine jagatud kolmeks järguks.
1. Maksame 01.01.2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega nende laste eest koguneb täiendav pensionilisa juba ette ära pensionifondidesse.
Emapension rakendub mitmes järgus
2. Samast aastast maksame pensionilisa kahe aastahinde väärtuses (praegustes väärtustes 8,7 eurot kuus) iga 1991.a kuni 2012. aastal sündinud lapse kohta. Teadaolevalt saavad praegu pensionilisa emad, kelle lapsed on sündinud enne 1991. aastat.
3. Alates 2015. aastast maksame lisaks eelnevale täiendavat pensionilisa kõigi enne 2013. aastat sündinud laste kasvatamise eest ühe aastahinde vääringus (lisandub veel 4,34 eurot kuus).
Mõistagi jäi leppesse IRLi lubatud põhimõte, et pensioni ei pea välja võtma ema, kumb vanem pensionilisa saab, see on pere otsustada.
Kolmas enim tutvustatud IRLi lubadus keskendus kodukulude alandamisele. Siin on leppes kirjas mitu sammu. Näiteks taastuvenergia toetuste vähendamine, mis pidurdab elektri hinnatõusu. Monopolide ohjamise abinõud, riigi toel rakenduvad elamute energiasäästu programmid. Samuti kodualuse maamaksu kaotamine tiheasustusaladel kuni 1500 m² eest ja hajaasutusaladel kuni kahe hektari eest alates 2013. aastast.
Lepe on kirja pandud 55 leheküljele ja kõike siin selgitada pole võimalik. Kirjas on nii Tallinna-Tartu maantee ehituse jätkamine, lennuliikluse parandamine, omavalitsuste tulubaasi suurendamine, huvitegevuse ringiraha taastamine, koolist väljalangenute haridustee jätkamise soodustamine, teede muutmine tolmuvabaks.
Kindlasti on oluline, et kõigi punktide kirjapanekutega kõrvuti tuleb arvutada iga lubaduse hindu. See on ka põhjus, miks on tegevused jaotatud mitme aasta peale ja kompromisside käigus on leitud rahaga kaetud ajagraafik.
Võiks veel küsida, kuidas on võimalik, et mõlemad leppe osapooled on selle sisuga rahul. Vastus on selles, et valimiste ajal antud lubadused olid realistlikud ja maailmavaateliselt lähedased.
See võimaldas teha kompromisse, mis pole üksteise lubadusi välistavad, vaid neid täiendavad.

Valimislubadused saavad täidetud

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing