Krooni vahetuskursi ohud

10.07.2008 | Taavi Veskimägi | Majandus, Euroopa

Eesti eesmärk on saada Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks. Püstitatud sihti pole keegi seni kahtluse alla seadnud. Selle saavutamiseks peab meie riik suutma täita kõik asutamislepingu kriteeriumid, et komisjon esitaks Eesti Nõukogule Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikme staatuse saamiseks. Eesmärgile jõudmiseks peame silmas pidama poliitilisi, administratiivseid ja rahandus-majanduslikke riske. Nende riskidega arvestamiseks ja nende adekvaatseks hindamiseks peame need kõigepealt endale teadvustama. Ainult teadvustatud ohtusid saab õigesti käitudes teadlikult vähendada. Pea liiva alla peitmine on alati lõppenud katastroofiga. Elame-näeme-poliitika koos soovmõtlemisega, et küllap asjad lähevad hästi, ei ole vastutustundlik. Kodanikud peavad olema võimalikest riskidest asjakohaselt informeeritud.

Riskid krooni kursil

Eelnev jutt käib Eesti krooni ja euro vahetuskursi kohta juhul, kui Eesti täidab konvergentsikriteeriumid ja on kohustatud euro käsutusele võtma. Olen korduvalt öelnud, et Eestis ei ole praegu majanduslikke põhjusi krooni kursi muutmiseks euro suhtes. Kui räägime devalveerimisest, siis tavaliselt on riikidel selleks kaks peamist põhjust - pikaajaline ekspordisuutmatus või ülikõrged intressimäärad. Eestis on ekspordiga probleeme, ent devalveerimine neid ei lahendaks. Meie eksport põhineb impordil ja seetõttu pole devalveerimisel ekspordi toetusmeetmena tähendust. Sellepärast ei ole Eesti krooni ja euro kursile enne euroalaga liitumist arvestatavat majanduspoliitilistel teguritel põhinevat riski. Kõik võivad olla üsna rahulikud.

Minu arvamust mööda ohustab krooni vahetuskurssi ainult administratiivpoliitiline risk, mis vajab inimestele laiemat selgitamist. Nähtavalt kerkis see käesoleval nädalal üles Slovakkiale euroalaga liitumise vahetuskursi määramisel Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu poolt. Kordan, meil ei ole tegemist majanduspoliitilise, vaid administratiivpoliitUise riskiga. Peame teadma, et Euroopa Liidus nii nagu Eestiski ei langetata tihti otsuseid mitte kaalutletud ratsionaalse analüüsi alusel, vaid otsustamine põhineb müütidel, hoiakutel, poliitilistel ja administratiivsetele huvidel, hetkeemotsioonidel jm sellistel teguritel.

Otsustusprotsessist lähtuvaid riske alahinnatakse, rääkides krooni ja euro vahetuskursist Eesti liitumisel euroalaga. Mõistan meie majandusanalüütikuid, kes vaatavad vahetuskursile majanduslikust loogikast lähtuvalt ja neid administratüvpoliitilise riske ei näe. Poliitikutel ja ametnikel peaks olema aga juba piisavalt kogemust hindamaks reaalselt Eesti suutlikkust kaitsta ja selgitada oma positsioone Brüsselis. Oleme ausad: meie edu selles tegevuses on olnud väga tagasihoidlik. Ja seal pole midagi imelikku. Meie erisuste arvestamine tähendaks nende mõistmist, see aga nõuaks teistelt meie olukorrasse süvenemist. Eestis on umbes 1,3 miljonit elanikku, Euroopa Liidus kokku 490 miljonit. See suhtarv ütleb kõik. Tahe ja valmisolek meie probleemidesse süüvida on objektiivselt vähene. Kroonile uus vahetuskurss? Toon ära enda asjakohase kogemuse Eesti krooni ja euro kursi kahepoolsest fikseerimisest. Mida kaugemal meist paiknevad liikmesriigid, seda formaalsemalt ja teooriaõpikutest lähtuvate mudelite põhisemalt nad meie olukorda käsitlevad. See ei tähenda aga, et neil poleks positsiooni ja nad seda ei kaitseks ega esitaks. Ja kui proovida vaadata meie konvergentsiraportite numbreid ilma sisusse süüvimata, siis teooriaõpikute järgi tekibki piisavalt küsimusi meie vahetuskursi õigsuses.

Mida aasta edasi, seda suuremaks kasvavad numbrite aegridadest lähtuvad riskid. Kui te võtate kas või 2004. aasta juuni nullpunktiks vahetuskursi 15,6466 ja vaatate majanduse põhinäitajate arenguid 2014. aastal, leidub küsitavusi küllaga.

Ja kui me täidamegi ühel heal päeval konvergentsikriteeriumid ja komisjon teeb teistsuguse ettepaneku vahetuskursi suhtes kui kehtiv kas keegi siis usub, et meile jääb manööverdamisruumi ei ütlemiseks? Ütlemaks, et meie ettepandud kursiga ei liitu? Teoreetiliselt võib ju selle üle arutada, praktiliselt on see aga võimatu. Suuresti nii juriidilistel, poliitilistel kui ka majanduslikel põhjustel.

Kirjeldarud administratiivse riski maandamiseks tuleb euroalaga liituda nii kiiresti kui võimalik. Majanduskasvu pidurdumine on selles kontekstis võimalus ühekordsete meetmete toel vajalikud referentsväärtused normaalse konvergentsi tingimustest kiiremini seljatada. Selle saavutamiseks on vaja ühiskonnas kokku lepitud plaani. Alternatiivne plaan selle riski maandamiseks on euro Eestis käsutusele võtta paralleelvaluutana.

Allikas: SL Õhtuleht

Krooni vahetuskursi ohud

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing