Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Helir-Valdor Seeder: Iga laps toogu emale pensionilisa

03.03.2011 | Helir-Valdor Seeder , Sulev Oll | Valimised, Sotsiaal, Regionaal, Majandus, Maaelu, Haridus, Elu

IRLi eestseisuse liige Helir-Valdor Seeder väidab, et emapension korvab nii ema töölt kõrvale jäämise aja kui ka mõjutab inimeste hoiakuid laste olulisuse suhtes.

Endine Isamaaliidu valija oo­tab IRLilt rahvuslikku meeles­tatust, samas tundub, et need seisukohad on mattunud majandusalaste eesmärkide alla.

Meie isamaaline meelsus on alles, kunagise Isamaaliidu liik­med kannavad seda kindlas­ti edasi. Küll on aastatega muu­tunud Eesti ühiskond ja inimes­te hoiakud. Idealismi, aateid oli 1990. aastatel kindlasti rohkem. Järjest vähem oodatakse väärtustepõhist poliitikat ja järjest rohkem soovitakse kindlate pragmaatiliste huvide esindamist.

Tunnete selle üle muret?

Jah, aga loodan, et see areng pole lõputu ja tulevikus pöördu­takse rohkem väärtustepõhise poliitika juurde tagasi.

Euroopa Liitu astumine tõi kaa­sa Eesti iseseisvuse lahustumi­se hirmu Euroopas. Mida ette võtta?

Meie keele-, kodakondsus- ja migratsioonipoliitika on järjepi­devad ning mingit lahustumist pole karta, kuigi Keskerakonna poolt avaldatakse selle poliitika muutmiseks pidevat survet.

Eesti on selgelt rahvusriik ja peab selleks ka jääma. Eesti keelt ja kultuuri saame riiklikult arendada ainult Eestis, ei kusagil mujal.

Meie probleem on aga see, et iseolemise aeg enne ELi as­tumist jäi pisut napiks selleks, et olla väljakujunenud rahvus­riik, kes suudaks kompleksiva­balt kasutada ELi võimalusi oma keele, kultuuri ja identiteedi tu­gevdamiseks.

Teie valimisloosungitel on uud­sena oranž. On see muutunud eelistuste tulemus või vastutu­lek valijate maitsele?

Meie värvid on endiselt sini­ne, must ja valge. Värvidest täht­samad on väärtused ja poliitika, mida me ellu viime. Teisalt on ka uuendusi vaja. Uuenemisvõime, uute ideede ja inimeste kaasa­mine on kestvuse üks aluseid.

Pakute valijatele lepingut, mille esimene punkt käsitleb uut ma­janduskasvu. See kasv hoiaks kodumaal neid, kes muidu mu­jale teenima läheksid. Aga võib­olla hoiaks inimesi kodumaal rohkem see, kui nad oleksid saa­nud isamaalise kasvatuse?

Isamaalisus ja rahvuslik ma­jandus ei vastandu, vaid täienda­vad teineteist. Ei ole isamaalisust ega rahvuslikkust ilma rahvusliku majanduseta. Rahvusriiki suuda­me tugevdada just kodumaal uute töökohtade loomise kaudu.

Arendate majandusteemat, kuigi on teada, et jäme ots on siin Reformierakonna käes.

Majanduskasvu ega ka ette­võtluse arengut ei dikteeri Re­formierakond, seda teevad eel­kõige ettevõtjad. Erakonnad loovad läbi valitsuse ja Riigiko­gu raamistiku - maksukeskkonna ja seadused.

Jutt, et Eesti majandus- ja eelarvepoliitika on kujundanud eelkõige Reformierakond, on legend. Maa-, omandi- ja põllu­majandusreform olid seaduste­na vastu võetud ja rakendunud, rahareform läbi viidud ja mak­supoliitika välja kujundatud, sa­muti enamik erastamisest ellu viidud enne, kui Reformiera­kond 1995. aastal ilmavalgust nägija esimest korda Riigikogu valimistel osales.

Ettevõtluskeskkonna lõid siis­ki teised poliitilised jõud. Toona valitud suund on olnud õige.

Millised on teie seisukohad eel­arve ja maksude suhtes?

Väikese riigi ainuõige majan­duspoliitika on pikas perspektii­vis tasakaalus riigieelarve ja mit­te ülejõu elamine. Võlgu elami­ne on tuleviku arvelt elamine ja praeguste probleemide jätmine järgmistele põlvedele.

Maksukoormust ei tohi suu­rendada, aga paindlikud maksumuudatused on tulevikus kind­lasti vajalikud. Peame avalikku raha paremini kasutama.

Inimesed lähevad maalt lin­na ja Eestist välismaale peami­selt tööle ja õppima. Järelikult peame just nende küsimustega tegelema. Eestis peavad olema head töökohad ja head võima­lused hariduse omandamiseks.

Mille poolest erinevad teie pa­kutav tasuta kõrgharidus ja se­nised riigieelarvelised kohad kõrgkoolides?

Soovime suurendada riiklik­ku tellimust ülikoolides. Kui me väheneva üliõpilaste arvu juures kõrghariduse rahastamist ei vä­henda, vaid majanduse kasva­des isegi suurendame, siis saa­vutame püstitatud eesmärgi.

Teie pakutava emapensioni suh­tes on kostnud juba nurinat. Kas või etteheide, et ainuüksi sõna "ema" peaks isamaalastest va­lijad härdaks muutma.

Ega meil selle vastu ka midagi pole, kui inimesel IRLi valima tul­les süda härdaks muutub. Ema-pensionil, mille suurus sõltub las­te arvust, on kaks tähendust. Esi­teks kujundab see inimeste hoia­kuid ja suhtumist, et lapsed on olulised ja väärtus ka riigile.

Teine tähendus on väga prak­tiline. Lapsevanemad, enamasti emad, jäävad koduseks ikka siis, kui neil on väikesed lapsed. Aga kui peres on kolm kuni viis last, võib ema töölt kõrvale jäämine kujuneda pikemaks kui vanemahüvitise aeg. Seetõttu ei ko­gune neil tööaastaid, mis oleks pensioni arvestuse aluseks ja nii jääb pension väiksemaks.

Seega on emapensioni prakti­line eesmärk korvata emale töölt kõrvale jäämise aeg. Nii luuak­se kindlustunne praegustele väi­kelastega vanematele. Kui vane­mad soovivad, võiks emapensio­ni saada ema asemel isa.

"Kuni su küla veel elab, elad sina ka," ütleb laulusalm Eesti kohta. Viimasel ajal tundub, et olete pigem pealtvaataja rollis, kui üks teine erakond kargab maa- ja külaelu ratsu selga.

Meie huvi maaelu vastu näi­tab see, et praeguses valitsuses on IRLi käes nii põllumajandus- kui ka regionaalministri portfell.

Enne valimisi kuuleme polii­tiliste jõudude loosungeid, mis on mõeldud häälte püüdmi­seks, mitte elluviimiseks. Kõiki neid ilusaid lubadusi pole või­malik täita.

Kas kuvand, et Mart Laar üksi­päini Eesti maaelu põhja laskis, püsib veel?

On legende, mis elavad oma elu ning millega võitlemine on lootusetu. See põhjalaskmise le­gend elab üle Mart Laari ja ka 50 aasta pärast räägitakse, et Eestis elas mees, kes üksi hävitas kogu maaelu ja põllumajanduse.

Loomulikult pole see tõsiselt­võetav jutt. Laari peaministriks saamise ajaks olid tähtsad põl­lumajandust mõjutanud otsused ülemnõukogu poolt juba teh­tud. Ülemnõukogu esimees oli siis Arnold Rüütel, valitsusju­hid Edgar Savisaar ja Tiit Vähi. Aga lihtne oli veeretada ülemi­nekuaja tagasilöögid just Laa­ri süüks.

Kuidas mõjutab maaelu Rahvaliidu praegune tagasikäik, võib­olla isegi parlamendist eemale jäämine?

Rahvaliidu rolli maaelu aren­damisel tähtsustatakse üle. Praegused rahvaliitlased ja nen­de eelkäijad seadustasid põllu­maa müügi juriidilistele isikute­le ning seeläbi ka väliskapitalile, lisaks riigi raha uputamine Maa­panka ja selle pankrot.

Võimu tsentraliseerimine Ees­tis sai alguse metskondade refor­mist, mille viis läbi keskkonna­minister Villu Reiljan, maavalit­suste degradeerimise ehk maa­vanemate allutamise valitsuse asemel regionaalministrile teos­tas regionaalminister Jaan Õu­napuu jne. Kõiges selles on ras­ke leida maaelusõbralikkust.

Eestis pole tulevikku era­kondadel, kes on suunatud ai­nult ühele sihtrühmale, tegut­sevad nagu survegrupid. See on ka Rahvaliidu kadumise peami­ne põhjus.

Milline on teie enda lemmik-punkt IRLi lepingus valijaga?

Eesti ühiskond pole enam nii primitiivne, et saaksime otsida üht häda, millest tulenevad kõik teised, või üht lahendust, mis la­hendaks kõik mured. Peame ot­sima tasakaalu, tegelema kõiki­de valdkondadega. Pole enam lihtsalt mõistetavaid eesmärke nagu iseseisvumine, NATO, EL.

Oleme jõudnud "igavasse" arengufaasi, mille märksõna­deks on stabiilsus ja tasakaal.

 

 

Allikas: Maaleht

Märksõnad

Helir-Valdor Seeder, IRL

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing