Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Väärtustest loobumine poliitikas on ohtlik tee

11.02.2011 | Andres Herkel | Välis, Tallinn

Mida tähendab väärtuspõhine välispoliitika? Sellele küsimusele vastates võib muidugi libiseda silmapaistva üksikküsimuse peale. Ühesõnaga, kui me dalai-laamaga kohtume, siis on see väärtuspõhine, aga kui allume Hiina rahvavabariigi survele ja teeme, nagu poleks dalai-laamat ja Tiibetit olemas, siis see ei ole väärtuspõhine.

See on väga silmatorkav üksikküsimus, mitte käputäie Eesti orientalistide ja budismihuviliste kiiks. Dalai-laama on kujunenud väärtuste lakmustestiks suuresti kogu Lääne poliitilise kultuuri jaoks. Suur Eesti sõber, Economisti ajakirjanik ja raamatu "Uus külm sõda" autor Edward Lucas ei pidanud paljuks selle kohtumisotsuse tähendust meile ka otseti meelde tuletada.

Laiemalt tähendab väärtuspoliitika muidugi hulka printsiipe, mida peame maailmaga suheldes silmas pidama. Kui juhime julgelt tähelepanu inimõiguste ja demokraatia rikkumisele Valgevenes, siis peame suutma sedasama öelda ka välispoliitiliselt märksa mõjukamatest riikidest, näiteks Venemaast ja Hiinast rääkides. Kuna Eesti iseseisvus on põhistatud rahvusvahelise õigusega ning me pole kunagi tunnustanud ega kavatsegi tunnustada nõukogude okupatsiooni legitiimsust, siis peame ilmutama samasugust järjekindlust sarnaste sündmuste hindamisel.


Lisaks peab Eesti suutma oma eeskujuga maailmale näidata, et väärtuspõhine poliitika tähendab ka avatust ja majandusedu. Me ei tohi sõltuda üksikutest tehingutest suurriikidega või kergelt mõjutatavast transiidisektorist. Hoopis rohkem peame silmas pidama omaenese väärtusi. Vajame ka palju aktiivsemat majandusdiplomaatiat, et kaitsta Eesti ettevõtjate huvisid. Pragmaatiliste üksikkokkulepete tee, kui see üldse väärtusi silmas ei pea, võib aga muuta riigi mõne teise riigi ripatsiks. Nii juhtus Valgevenega, kes on majanduslikult ja sotsiaalselt muutunud Venemaa dikteeritavate nafta- ja gaasihindade pantvangiks.


Eesti avatus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete, samuti turumajanduse järgimine seevastu on toonud meile liikmesuse NATO-s ja Euroopa Liidus. Hiljutiste saavutuste hulka kuulub üleminek eurole ja Eesti valimine Euroopa Liidu infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. Kõik need saavutused jäänuks kättesaamatuks, kui Eesti ei oleks demokraatlik riik. Samas peame endile aru andma, et meie ühiskonnas on heaolu tagamiseks palju teha ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ei toimi veatult.

Kõige kindlam tagatis ühiskonna arengule on ühisväärtustest lähtuv poliitika. Ja siit jõuame tagasi Tiibeti juurde. "Ära taha, et teisele tehtaks seda, millest sa ei taha, et seda sinule tehtaks!" Selle iidvana tarkuse kohaselt ei saa me ju kuidagi nõustuda Tiibetis korda saadetud kultuurigenotsiidiga ning budistliku kultuuri järkjärgulise hävitamisega.

Uskuge, Hiina surve läheb üle. See on ebaratsionaalne ja mööduv nagu looduse stiihia. Sügisel olime tunnistajaks sellele, kuidas Hiina surve alla sattus maailma kõrgeima demokraatiaindeksiga riik Norra. Nimelt anti Nobeli rahupreemia Hiina dissidendile Liu Xiaobole. Norra lõhe sisseostu hakati piirama, küsimata seejuures üldse, kas Nobeli komiteel on pistmist Norra valitsusega või mitte.

Ebademokraatliku riigi jaoks ei saa midagi valitsusvälist olemas olla, isegi välismaal mitte!

Muuseas, dalai-laama on samuti Nobeli rahupreemia laureaat.

 

Allikas: Linnaleht

Märksõnad

Andres Herkel, väärtuspoliitika, IRL, dalai-laama

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing