Võimuliidu aastakokkuvõte

08.02.2011 | Jan Trei | Elu

Viimsi Teataja küsimustele vastab ühendfraktsiooni Viimsi Heaks esimees Jan Trei.

Viimsi võimuliit pidas 2010. aasta kenasti vastu ning väsimuse märke ei paista kusagilt. Kuidas on koalitsioonilepingus selle aasta kohta lubatu õnnestunud täita?
Viimsi võimuliit on olnud väga ühtne ning osavõtlik valla arengu kujundamisel. Nii tublide inimestega, kes meie fraktsiooni kuuluvad, ei saagi väsimuse märgid tekkida. 2010. aasta on olnud ühendfraktsioonile sisutihe ning suuri ja põhimõttelisi otsuseid on tulnud palju teha. Enne, kui jõuaksin jutuga koalitsioonilepingu ja valimislubaduste täitmise juurde, tuleks rääkida valla eelarvest ja selle kujundamise taustsüsteemist.
Kõik kohalikud omavalitsused, ka Viimsi, on pidanud kohanduma kiires tempos kahanenud eelarve tulubaasiga 2010. aastal. Majanduslanguse mõjudest ei ole pääsenud ka Viimsi vald ja nii olime olukorras, kus 2010. aasta eelarvet koostades tuli arvestada peamise tuluallika ehk üksikisiku tulumaksu laekumiste kahanemisega 2007. või isegi 2006. aasta tasemele. Selles taustsüsteemis on tulnud meil ellu viia oma valimislubadusi, mis on seadnud nende täitmisele ka teatud raamid. Koalitsioonilepingu sõlmimisel ja valimislubaduste elluviimisel oleme arvestanud valla tegelike ja reaalsete fiskaalpoliitiliste võimalustega, mistõttu oleme planeerinud ka valla eelarvet pigem konservatiivsemalt ning realistlikumalt ega ole hõljunud pilvedes. Peatuksin veel koalitsioonilepingu filosoofial ja põhilistel tugisammastel. Meie koalitsioonilepingu keskseks ja läbivaks väärtuseks on valla kvaliteetse elukeskkonna jätkuv loomine ja väljaarendamine. Nendeks tegevusteks
lasteaia- ja koolikohtade juurdeloomine, veemajanduse jätkuv korrastamine, investeeringud teedeehitusse ning inimsõbraliku vallaruumi planeerimine ja kultuurielu edendamine. Meie valimislubadused tuginevadki neil "vaaladel". Ja need ongi tegelikud probleemid vallas, millega tulebki sisuliselt tegeleda.

Millised olid suuremad koalitsioonilepingu lubadused, mille ellu viisime 2010. aastal?
Veemajandus. Hüvitasime Viimsi põliselanikele vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise tasusid 7 miljoni krooni eest. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist õnnestus vallal taotleda 9,6 miljonit eurot (150 miljonit krooni) Viimsi veekorralduse II etapi rajamiseks. Selle raha eest viime lõpuni Viimsi poolsaare ühtse veehaarde rajamise ja ehitame Viimsisse kaasaegse veepuhastusjaama, et viimsilaste joogivee kvaliteet paraneks lähiaastatel. Teedeinvesteeringud. Koostöös Maanteeametiga rekonstrueeris vald Rohuneeme ja Randvere sõiduteed. Rajati valgustatud kergliiklusteed ning Viimsi sai juurde ühe fooriga ristmiku. Investeeringu kogusumma oli suurusjärgus 2,6 miljonit eurot (40 miljonit krooni). Haridus ja kultuur. 2010. aastal viisime läbi uute lasteaedade rajamise rendihinna hanked. Lepingud sai sõlmitud kahe arendajaga, kes on kohustatud 1. septembriks 2011 rajama uued lasteaiad Lubja külla ja Nurme teele. Mõlemad lasteaias tekib kokku juurde lasteaiakohti 280 lapsele, mis on suur samm edasi lasteaiakohtade järjekorra vähendamisele vallas. Samuti tõstsime eelmisel aastal eralasteaedades käivatele lastele makstavat toetust. Enne oli see summa 190, tänaseks 223,5 eurot. Peredele on see aastas lapse kohta kokkuhoid ligi

383 eurot. Eralasteaias käivate laste toetuse suurenemine on tingitud sellest, et vallana pole me veel valmis kõigile lastele munitsipaallasteaias kohta pakkuma. Sotsiaalvaldkond. Otsustasime hakata maksma vähekindlustatud perede laste eest
lasteaia kohatasu ja toiduraha. Eelmise aasta sügisel rajasime ka valla avahoolduse süsteemi, mis pakub erivajadustega elanikele paindlikult sotsiaalteenuseid ja toetusi, arvestades igaühe soove ja vajadusi. Kehtestasime eelmise aasta algusest Viimsi lastele esimeses kolmes klassis
tasuta koolitoidu põhimõtte. Selle aasta veebruarist lisandub ka neljas klass. Lisaks oleme valmis saanud Haabneeme valgustatud suusa- ja terviseraja I etapi, toetanud Viimsi suveteatri loomist ning valla traditsioonilisi rahvaüritusi, paigaldanud jalgrattalasilaid, kutsunud elanikke registreeruma Viimsi valda, toetanud uute naabrivalvepiirkondade loomist, jätkanud Viimsi turvalisuspäeva korraldamist ja palju väiksemaid asju, mida leheruumi kokkuhoiu mõttes ei hakkaks ära märkima. Arvan, et oleme palju head suutnud 2010. aastal vallas ära teha. Kindlasti jätkame samas vaimus ka alanud aastal.

Fraktsioonis Viimsi Heaks väikesed liikumised siiski toimusid - üks läks ära, kaks inimest tulid juurde. Kuivõrd on see teie tööd mõjutanud?
Fraktsioonis toimusid tõepoolest väikesed liikumised. Toona Rahvaliitu kuulunud Aivar Sõerd liitus Eesti Reformierakonnaga, mis tingis tema lahkumise ühendfraktsioonist. Tunnustan Aivari otsust ja pean seda poliitiliselt igati korrektseks. On ju heaks tavaks, et kui liitutakse erakonnaga, kes on omavalitsuses opositsioonis, siis lahkutakse ka koalitsioonist. Soovin Aivarit tänada tehtud konstruktiivse ja asise koostöö eest. Ega loodus tühja kohta salli. Tegin ettepaneku Urmas Arumäele ja Oksana Selenjovale liitumiseks meie fraktsiooniga Viimsi Heaks. Kaotasime ühe liikme, aga juurde saime kaks. Minu tunnetust mööda hea rehkendus.

Paluks veidi rääkida fraktsiooni tööst - kuidas teie koosolekud kulgevad, kas asjad saavad selgeks vaieldud ning kui üksmeelne on fraktsioon volikogus?
Fraktsiooni koosolekud kulgevad sisukalt ja konstruktiivselt. Koosolek ongi selline töine formaat, kus arutame nii sisuliselt kui ka poliitiliselt läbi volikogu istungi eelnõud ning võimalikud otsuste arengusuunad. Pean tõdema, et fraktsioon on üksmeelne nii koosolekutel kui ka volikogus. Ja see näitab meie ühist arusaama vallaelu korraldamisel. Ühine arusaam tagab stabiilse vallajuhtimise. Stabiilne juhtimine tagab vallaelanikule parema avaliku teenuse. Läbi stabiilse vallajuhtimise on võimalik omavalitsust arendada ja arenguid planeerida. Mis veel olulisem, neid planeeritud arenguid ka reaalselt ellu viia. Ikka Viimsi heaks.

Kuidas hindad koalitsiooni ja opositsiooni suhteid volikogus?
Koalitsiooni ja opositsiooni suhted on volikogus minu tunnetust mööda muutunud töisemateks. Sellist pahatahtlikku külapoliitilist kiusu pole väga enam õnneks täheldanud. On hakatud küsima asjalikke ja sisulisi küsimusi. Poliitikas ei saa sel aastal üle ega ümber riigikogu valimistest.

Mil määral mõjutab Toompeal toimuv Viimsi valda?
Toompeal toimuv otseselt Viimsi valda ei mõjuta ega ole ka kunagi mõjutanud. Kui peate silmas võimalikke poliitilisi mänge tekkiva uue riigivõimu koalitsiooni kokkupanemisel ja seoseid koalitsioonipartnerite valikute muutmises, siis meil on vallas oma arengusuundadest
ja poliitilistest partneritest arusaam olemas. Selle väljenduseks on 19. jaanuaril 2010 sõlmitud koalitsioonileping ning asutatud ühendfraktsioon Viimsi Heaks. Meil on põhimõte, et kohaliku tasandi otsuseid langetatakse kohapeal.

Millised saavad alanud aastal olema võtmeteemad valla arengus?
Selle aasta suur võtmeteema saab kindlasti olema Viimsi uue kooli rajamise otsustamine ning ehitusprotsessi ettevalmistamine. Kindlasti soovime avada 2013. aasta sügisel Viimsis uue kooli. Oleme seda ka väga selgelt viimsilastele lubanud ning viime ka selle lubaduse ellu.
Peame lähiajal fraktsioonis ära otsustama uue kooli asukoha. Meil on täna olemas kolm väga selget alternatiivi, kuhu uus kool rajada: Randvere keskus, Haabneeme (Miiduranna), Haabneeme keskus. Randvere keskuses on olemas vallal maa, kuhu saaks lihtsalt koolihoone peale ehitada. Haabneeme keskuses on käimas jätkuvad läbirääkimised ASiga Esmar, et saada kaubale vana Viimsi Keskkooli hoone rekonstrueerimiseks. Miiduranna osas on olemas väga head mõtted lisaks koolile rajada samasse hoonete kompleksi ka Viimsi Teadus- ja Tehnikahariduskeskus ning otsida läbi selle vallale rahvusvahelist ja piiri- ülest märki ja kuvandit. Selles koolis hakkaksid visioonis asuma maailma tippettevõtete "laborid" (Playtech, Skype, Ericsson/Nokia, Microsoft, Google) kombineeritult IB (International Bacalaureus) põhikooliga. Sellest koolist võiks saada Viimsi üks visiitkaarte - nii maa pealt kui ka merelt vaadates. Teine oluline teema, mille ise algatasin, on
veeteenuse hinna langetamine koduomanikele Viimsis. Hinnanguliselt kuni 5% võiks koheselt hakata veeteenuse hinda vallas langetama, ilma et seaksime ohtu olemasolevad investeeringud veemajandusse ja veekvaliteedi langemise. Usun, et läbi selle meetme õnnestub meil juurde
saada hinnanguliselt 1500 klienti. uued kliendid tähendaksid ka täiendavaid rahavoogusid. ASile Viimsi Vesi aga suuremat rahalist võimekust investeerida veemajanduse infrastruktuuri ja veekvaliteedi parandamisse. Muude võtmeteemadena on juba varem märgitud kahe lasteaia ehitus (Lubja külla ja Nurme teele), Viimsi veepuhastusjaama rajamine, investeeringut vallateede ehitusse (Nurme-Nugise tee koos kergliiklustee ja välisvalgustusega; Pärnamäe kergliiklustee rajamine koos välisvalgustusega, Leppneeme-Randvere kergliiklustee rajamine koos välisvalgustusega ning Randvere-Tammneeme kergliiklustee rajamine koos välisvalgustusega) ning Rannarahva Muuseumi fondimaja rekonstrueerimine, valla sadamate ehituste lõpetamised. Viimasel volikogu istungil otsustasime ka sõlmida pikaajalise kostöölepingu MTÜga Laste Aeg, mille kohaselt hakkab vald eralasteaiast vallaelanikele lasteaiateenust ostma ca 100 lapsele. Ka see on oluline meede, et vähendada lasteaia järjekohtade defitsiiti valla.

Võimuliidu aastakokkuvõte

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing