Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Põllumajandusminister näitaks hansale rohelist tuld

03.02.2011 | Elina Kononenko | Regionaal, Rahandus, Majandus, Maaelu

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel tegi visiidi Võru- ja Setomaale põllumajandusmi­nister Helir-Valdor Seeder. Mi­nister valimiste eel lubadusi ei andnud, kuid kuulas hoolega maainimeste muresid.

Kohtusite Obinitsas setodega, kes on jätkuvalt huvita­tud oma hansa legaliseerimi­sest. Kas setod jäid kohtumi­sega rahule?

Ma arvan, et meie arutelu oh päris asjalik ja me saime üks­teisest aru. Hansaga on nü, et ega põUumajandusministeerium kehtivaid nõudeid peh­mendada või lõdvendada kui­dagi ei taha ega saagi. Meie vas­tutame toiduohutuse eest - et tootmine vastaks kõigile ohu­tusnõuetele. Nagu selgus, siis kvaliteedi arvelt setod järele an­da ei soovigi. Nende problee­miks on ikkagi aktsiisiladude nõue, mis teeb tootmise nii ku­lukaks ja kalliks.

Palun selgitage, miks aktsiisiladusid nõutakse.

Seda peaks ja oskaks muidu­gi paremini selgitada maksu- ja tolliamet, see ei ole põllumajandusministeeriumi valitsemis­alas. Natuke siiski tausta tean. Aktsiisilaod on vajalikud kohe alkoholi tootmise juures, need ei ole seotud ainult turustamise­ga. Kes toodab, peab tegema se­da kohe aktsiisilattu. See on seotud sellega, et ei oleks sala­alkoholi võimalik toota, et ko­gu protsess oleks järelevalve all, sest see on ikkagi jook, mis võib kujutada endast tõsist ohtu, kui ta alaealiste kätte satub või ei ole kvaliteetselt tehtud. Maksta tuleb ka aktsiisimaksud.

Põllumajandusministee­rium võiks anda hansale rohe­lise tule?

Jah, meie jälgime toiduohutusnõudeid ja kui kõik vastab nõuetele, siis meil täiendavaid nõudeid ja pretensioone ei ole.

Aga kas oma tarbeks tohib hansat toota?

Ka selleks peab olema luba. Lihtsalt alkoholi toota oma tar­beks ilma loata võimalik ei ole.

Aga koduveini?

Kui koduveini ja koduõlut valmistate ega turusta seda ku­sagile, siis jah, me teame, et se­da tehakse. Need on niivõrd tra­ditsioonilised joogid.

Kui kaua võib minna, kuni setod saavad oma hansa lega­liseeritud?

Eks see sõltub ikka poliitilis­test otsustest. Ma täpsustan, et legaalselt võib iga talumees han­sat või mis tahes teist alkohool­set jooki toota, aga see ei ole praeguste nõuete juures lihtsalt jõukohane. Kui seadusandja ehk parlament leiab, et on või­malik midagi lihtsustada, ja muudab seadust, siis ongi see võimalik.

Kohtusite oma Võrumaa visiidil nii võru kui ka seto ta­lunikega. Millest rääkisite?

Üheks suureks mureks on olnud ikkagi noorte lahkumine maalt ja kuidas motiveerida noori maal tegutsema jätku­suutlikult, kuidas põllumajan­duslik tootmine oleks tasuvam. Seda arutasime ka neljapäeval Haanjamaal karjaköögi semina­ril. Küsiti, milal saabuvad võrd­sed toetustingimused Euroopa Liidu tasemel.

Talunikud avaldasid soovi kasutada sinist kütust ka väl­jaspool põldu-metsa, näiteks lund lükates, ja on nõus selle eest päevas viis eurot aktsiisi maksma nagu Soomes. Tuleks see kõne alla?

See on üks võimalik lühe­maajaline lahendus, mida Soo­me näitel esile toodi - selline la­hendus võiks olla Eestis raken­datav, et need, kes soovivad mit-tepõllumajanduslikke töid erimärgistatud kütusega teha, maksaksid ühekordse aktsiisi­makse interneti teel või mobiil­telefoni kaudu. Analoogselt saaks riik oma tulu kätte ja põl­lumees saaks paindlikult ilma kütust vahetamata teha ka teisi töid. Viimasel ajal on räägitud ka eraldi dotatsiooni kehtesta­misest riigieelarve kaudu.

Nii võrokestel kui setodel on mõlemal südamel mahepõl­lumajanduse teema. Kas Eesti riik peaks toetama mahepõllu­majanduse laiendamist?

Jah, see on kindlasti üks prioriteetidest. Praegu toetame mahetootmist aastas 160 miljo­ni krooniga. Väga soovime, et see laieneks veelgi, ja praegused arengud näitavad, et mahetootmine laieneb. Kasvab mahelammaste, -veiste ja -sigade arv. Ka pindala mahekultuuride all kas­vab.

Probleemiks on see, et kogu see toodang ei jõua kahjuks tar­bijani mahedana, selles on mi­tu põhjust: toodangu kogused on killustatud ja väikesed ning töödev tööstus ei ole sellest vä­ga huvitatud, sest varustuskindlus on tagasihoidlik. Ma arvan, et viie-kuue aasta pärast räägi­me teist juttu.

Viimatistel mõttetalgutel Võrumaal öeldi välja soov, et kogu Eesti võiks olla üks suur mahepiirkond. Kas see oleks võimalik?

Miks ka mitte. Ideena on see väga ilus ja ahvaüev, aga prakti­kas realiseerida loomulikult tun­duvalt keerulisem. Me uurisime ka Euroopa Komisjoni poolt, kas on liikmesriigil endal või­malik kuulutada üks või teine piirkond mahepiirkonnaks, kus toimuks ainult mahetootmine. Andministratiivselt ei ole võimalik seda teha, ei valitsus, maavanem ega vallavanem saa seda teha, küll aga saavad toot­jad ise seda otsustada ja seda piirkonna reklaamiargumendina kasutada.

Kas Euroopa Liidust oleks võimalik selleks suuremat toe­tust saada?

Juba praegu on mahetoetused arvestatavad. Ma arvan, et probleem ei ole toetustes, vaid üleminekuperiood tavatootmi-selt mahedaks võtab palju aega, nõudeid peab täitma. Teine ta­kistus on, et töödev tööstus po­le järele arenenud.

Näib, et kõrgemal tasandil on aru saadud, et mahe on ini­mese tervisele märksa kasuli­kum kui keemia abil kasvata­tud toit.

Maheda kasuks räägib kind­lasti see, et ta on puhas ja tervis­lik. Ka uuringud näitavad, et tarbija hoiak on positiivne. Kõi­ge suurem probleem on see, et mahetoodang on kallim kui tavatoodang, sest seal on rohkem käsitööd jne. Ja tarbija ostujõud on praegu väike. Kui meie üldi­ne majanduslik heaolu kasvab, siis kindlasti ka nõudlus mahe­da järele suureneb.

Räägime PRIAga seotud toetustest. Miks peavad maa­inimesed selleks, et oma kodu­kohas midagi arendada, võtma enne toetuste saamist pangast laenu ja võib-olla oma kodugi panti panema?

Jah, see on Euroopa Liidu põllumajandusfondi raha kasu­tamise üks põhinõudeid, et ku­lutused tasutakse tagantjärele. Otsus taotluse rahuldamiseks tehakse ette. Me oleme siin saa­nud nii palju vastu tulla, et mak­same toetust osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Kui üks osa on valmis, esitatakse dokumendid, me maksame ra­ha ära. Nii on võimalik kallimat projekti kuni neljaks osaks jaga­da.

Kas keegi on ka kokku ar­vutanud, kui palju pangad on selliste projektide pealt teeni­nud?

Ma ei oska öelda, aga küllap ikka on liidetud-lahutatud. See info on pankadel endil.

Ilmselt inimesi see kõige rohkem häiribki, et nad on sunnitud panka nuumama.

Jah, see on kõige häirivam selle meetme puhul, et kui ei ole oma raha, siis tuleb võtta laenu ja see teeb projekti kallimaks. Aga ega meil siin teisi võimalu­si pole pakkuda, Eestile siin mingisugust erandit tehtud ei ole.

Projektitegijad on avalda­nud arvamust, et neile oleks suureks abiks, kui lühendada kuludokumentide menetlusaega kolmelt kuult ühe kuu pea­le, ja siis oleks võib-olla ka rohkem ettevõtjaid nõus raha ootama ja pangalaenuvõtt jääks ära. Kas oleks võimalik bürokraatiat kiirendada?

Jah, on. Tänaseks oleme PRIA töö natukene ümber kor­raldanud. On eraldi Leader-büroo, kus tegeletakse ainult Leader-projektiga. See peaks ta­gama, et me ettenähtud aja sis­se mahume. Eks tulevikus saab seda aega ka lühendada, kui vä­hegi võimalik on. Inimesele, kes esitab oma üksikprojekti, võib ju tunduda nii, et homme hak­kab ametnik sellega kohe tege­lema, aga see on suur konveier, PRIA tegeleb 80 meetmega.

Üks probleem on ka esitata­vate projektide kvaliteet. Mida halvem ja puudulikum on kva­liteet, seda pikemaks venib PRIA menetlemise tähtaeg.

Kas kutsute praegu noori maale elama ja talu pidama?

Igal juhul. Ruumi on maal rohkem kui varem ja me võib­olla seda vabadust, ruumi ja looduslähedust ei oska ise veel hinnata, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkame seda hin­dama. Mina küll kutsun maale ja ma näen perspektiivi maal nii põllumajanduses kui ka väljas­pool seda.

Ka toidutootmine muutub pikemas perspektiivis järjest olulisemaks, toiduainete liinnad tõusevad. Ressurss, mis on maal, muutub kaugemas tulevi­kus ainult kallimaks ja väärtus­likumaks. Tehnoloogia, mis on juba praegu põllumehe käsutu­ses, on nii nüüdisaegne, et ras­ket füüsilist musta tööd jääb ka maal järjest vähemaks.

Loomulikult peab maaelu spetsiifikaks olema valmis, siin liigub ikkagi aeg rahulikumalt ja peab arvestama liikumisvõi­maluste, teenuste kättesaadavu­se ja kõige muuga. Kes selleks valmis on, olge head, kasutage seda võimalust. 40-50 aasta pä­rast on see võimalus palju ras­kemini kättesaadav.

 

Allikas: Lõuna Leht

Märksõnad

Helir-Valdor Seeder, IRL, põllumajandusminister, hansa, Võrumaa, maaelu, põllumajandus, toetused

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing