Euroopa eakad organiseeruvad

06.01.2011 | Ann Räämet | Sotsiaal, Euroopa

Rahvastik vananeb kõikjal, kuid eriti kiiresti Euroopas. Kui ühiskonnas on eakaid (65- aastaseid ja vanemaid) üle 7%, siis peetakse ühiskonda vananevaks. 2008. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eakaid ligikaudu 17,2 % elanikkonnast ning vanadussõltuvusmäär (65- aastaste ja vanemate osakaal tööealistest) oli 25,2 %.

Vanaduspõlveks piisava sissetuleku tagamine on miinimum, millega kõrge elatustasemega riigid ka hakkama saavad. Kuid vähemalt sama oluline on eakamate aktiivne osalemine ühiskonna elus ning võimalused mitmekülgseks ja sisukaks elulaadiks.

Euroopa suurim seenioride ühendus Euroopa Eakate Kodanike Liit (ESCU) pidas novembris Bad Honnefis Bonni lähedal Saksamaal aastakongressi, kus ühendusele valiti uus president ja juhatus. Presidendiks valiti dr. Bernhard Worms Saksamaalt ja üheks asepresidendiks allakirjutanu Eestist, Keila vallast.

Kongressi teemaks oli, kuidas vanemad inimesed saavad suurendada oma panust ühiskonda. Eesti ettekandjana rääkisin meie vabatahtlike tegevusest ning selle toetamisest. Ega meil ei olegi head ülevaadet ega statistikat, mis meil sellel alal tegelikult toimub. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus töötab meil laiahaardeliselt ja valdkondadeüleselt, täpsemaid andmeid erinevate valdkondade ja vanuserühmade kohta kahjuks ei saa sealtki.

Teada on, et eakad tegutsevad meil peamiselt eakaaslaste toetamise ja abistamisega, aga ka laste ja noortega ning kodukandi elu edendamisega.

Eakad vabatahtlikud tegutsevad peamiselt üksikuks jäänud eakaaslaste tugiisikutena. Nad külastavad neid kodudes või hooldekodudes, pakuvad seltsi ning aitavad lahendada igapäevaseid elukorraldusega seotud probleeme. Aga abistatakse ka vanavanemaid, kes kasvatavad üksi lapselapsi. Samuti on levinud vabatahtlik töö eakate päevakeskuste ringijuhtidena, mis võimaldab elu jooksul kogutud teadmisi ja oskusi teistega jagada. Väga populaarsed on käsitöö-, laulu-, keeleõppe- ja võimlemisringide juhendamine.

Töö laste ja noortega on oluline, kuna see tugevdab põlvkondadevahelist sidusust. Mõnedes sotsiaalkeskustes (päevakeskustes) korraldatakse seenioride ja noorte ühisüritusi, tihti käivad eakad noortetoas juttu rääkimas ja aitavad kodutöid teha. Külastatakse ka lastekodusid ning aidatakse seal üritusi korraldada.
Aktiivselt osaletakse kohalike omavalitsuste juurde loodud eakatenõukogudes. Eestis on üsna tuntud liikumine Kodukant, mis ühendab oma kodukandi elukeskkonda arendavaid ühendusi. Samuti on eakad koondunud rahvamajade juurde. Mõlemate puhul tegutsetakse kodukandi elu edendamisega - korraldatakse kultuuriüritusi, kogutakse laatade ja näitusmüükide abil raha annetusteks, tegeletakse heakorraprobleemidega jne.

Eestis on hinnanguliselt 250 organisatsiooni - kodanikuühendused, päevakeskused, rahvamajad - mille kaudu eakad vabatahtlikud rakendust leiavad. Eakate vabatahtlike järgi on nõudlus suurem kui pakkumine ja seetõttu on selle arendamine tähtis teema. Kahjuks puudub statistika, mis takistab selle tegevuse arendamist riigi tasandil.

Võiks luua Eakate Vabatahtlike Infokeskuse, eesmärgiga koguda ja vahendada teavet erinevate organisatsioonide, tegevusvaldkondade ja konkreetsete tegutsemisvõimaluste kohta. Samuti tuleks hoogustada eakate vabatahtlike organisatsioonide omavahelist suhtlemist, luues uusi ühendusi ja võrgustikke.

Kuna vabatahtlikud Eestis ei saa reeglina tasu, siis tuleks luua võimalused eakate vabatahtliku tegevusega kaasnevate kulude kompenseerimiseks.

Peamine eesmärk on, et pensionil olev inimene ei jääks üksi koju, vaid kaasataks kas vabatahtlikku tegevusse või siis saaks ta võimalusel töötada osalise tööajaga. Iga pensionil olev inimene peab tundma, et ta on ühiskonnale vajalik.

Euroopa eakad organiseeruvad

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing