Emad vajavad otsuseks tuge

12.01.2011 | Ene Ergma | Elu

Laste sündimise või mittesündimise üle ei otsusta president, Riigikogu ega valitsus. Seda teeb perekond, kuid lõpliku otsuse langetab ikkagi naine, tulevane ema.

Selle otsuse taga on keerukas maailm, mis koosneb nii emotsioonidest kui ka praktilisest meelest. Ideaalses maailmas kasvab laps üles harmoonilises perekonnas. Kindlasti väärivad lapsed pingutust selle ideaali nimel, sest iga laps on oluline.

Riik peab omalt poolt looma võimalikult kindla ja turvalise keskkonna, et pered otsustaksid lapsi saada ja nad ka üles kasvatada. See on meie tuleviku pant. Emasid ja isasid peab väärtustama ja sellepärast on IRL välja käinud plaani emapensioni kehtestamiseks.

Eestis makstakse lapse sündides ühele tema vanematest pooleteise aasta jooksul töölt eemal oldud aja eest vanemahüvitist ehk emapalka.

Arvan, et see on suurepärane toetus noorele perele, kes saab esimesed poolteist aastat pühenduda oma lapse kasvatamisele, ilma, et nende sissetulek väheneks.

Probleemiks on aga see, et enamus lastega seotud toetustest antaksegi selle läbi kätte esimese pooleteise aasta jooksul. Aga mis saab ülejäänud ajast? See vastutus lasub eelkõige perekonnal, paljudel juhtudel kahjuks vaid emadel.

Laste kasvatamine on töö, mille vilju kogu meie rahvas maitseb tulevikus. Seda tööd tuleb väärtustada, mistõttu on IRLi eesmärk kehtestada emapalga kõrval ka emapension. See tähendab, et riik maksab kõikidele emadele iga lapse pealt pensionilisa ehk emapensioni.

Tahame emapensioni kehtestada juba 2012. aastast, mis tähendab, et kõik pensioniealised emad, kelle lapsed on juba suureks kasvatatud, hakkavad seda saama. Väärtustama peab ka neid isasid, kes üksi lapse üles kasvatavad. Ka need mehed peavad hakkama saama ema-, ehk isapensioni.

IRLi plaani järgi hakkaks emapensioni saama kõik emad, kes lapse üles kasvatanud ning pensionile jäävad. Ka tänased pensionäridest emad. Riigieelarvele on see jõukohane, kuna võrreldes emapalgaga on selle kulu oluliselt väiksem. 2012. aastast maksaks riik oma eelarvest emapensioni jaoks kuni 300 miljonit krooni (ca 19 miljonit eurot).

30 aasta jooksul suurenevad emapensioni väljamaksmiseks tehtavad kulud riigieelarves mitte vähem kui 800 miljoni kroonini (51 miljoni euroni), arvestades kulusid tänase pensioniarvestuse aastakoefitsiendi väärtuses. Võrdluseks võib tuua, et emapalgale kulub 2011. aastal 2,66 miljardit krooni (umbes 170 miljonit eurot).

Heale koalitsioonipartnerile tahaksin aga meelde tuletada, et vanemahüvitise eelnõu sai seaduseks 2003.aastal, kui valitsust juhtis Juhan Parts ning ka rahandus- ja sotsiaalminister kuulusid Res Publicasse.

Riigikogus olid seaduse vastuvõtmise vastu vaid sotsiaaldemokraadid (toonased mõõdukad) ja hääletamisest loobusid keskerakondlased. Arvan, et tegime olulise otsuse, mis mõjutab perekondi saama rohkem lapsi, mitte lükkama nende saamist edasi.

Laste sünnitamisele järgneb nende kasvatamine ning seda tuleb väärtustada. Seda saab teha läbi emapensioni.

Emad vajavad otsuseks tuge

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing