Reegel energeetikale: muutu või sure

07.07.2008 | Taavi Veskimägi | Majandus

Laialdaselt aktsepteeritud stsenaariumi kohaselt kasvab maailma rahvastik 2050. aastaks poole võrra, globaalne SKT on neli korda suurem ning kõik see neelab võrreldes praegusega vähemalt kaks korda enam energiat. Kuidas jääda energianäljases maailmas ellu?

«Muutu või sure» oleks lühike reegel Eesti energeetikale. Meie võimalus ja oht ühelajal on praegu tulevikku raamistavate otsuste puudumine energeetikas. Jätkuvalt on lahtine, kust tuleb vähem kui kümne aasta pärast 75% vajatavast elektrienergiast.

Euroopa energiapoliitika on kliimamuutustega võitlemise poliitika. ELi energeetikat juhivad eesmärgid tõsta 20% energia kasutamise efektiivsust, vähendada 20% kasvuhoonegaaside emissiooni ja suurendada 20%-le taastuvate energiaallikate osa üldises ELi energia tarbimises 2020. aastaks.

Tahtes saavutada ühelajal kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemist ja vähendada Euroopa sõltuvust imporditavatest kütustest, saab teha panuse taastuvatele energiakandjatele või tuumaenergiale.

Gaas, mis on madalaima CO² emissiooniga kütus teiste enamlevinud fossiilsete kütuste - nafta ja süsi - kõrval, on Euroopas ammendumas. Gaasile panustamine tähendab sõltuvuse kasvu kolmandatest riikidest. Kahjuks paljud riigid Euroopas liiguvad kergema vastupanu teed, rajades oma energeetika poliitiliselt «korrektsetele» gaasijaamadele.

Saksamaa võttis 2000. aastal Schröderi valitsuskabineti ajal vastu otsuse Saksamaa tuumajaamad enne nende eluea lõppu sulgeda, Itaalia on samuti ennast tuumaenergiavabaks riigiks kuulutanud. Ja mis pilti me näeme? Just need kaks riiki mehkeldavad Gazpromiga Euroopa suurtest majandustest kõige tihedamalt. Üks North Streami, teine South Streami projektiga, sest kusagilt peab energia tulema, kui seda endal ei ole.

Vene Föderatsiooni valduses on riigina maailma suurimad tõestatud gaasireservid ja ta on maailma suurim gaasitootja. Kui Venemaal on pakkumine ja Euroopas rahuldamata nõudlus, siis saavad nad ühel või teisel kujul kokku.

Olgu siis torude kaudu või vedelgaasina. Eestis on palju räägitud North Streami gaasijuhtmega seonduvatest riskidest, aga mitte plaanitavast Venemaa vedelgaasi nn Balti eksportterminalist, mis peaks hakkama teenindama Põhjamere Stockmanni gaasivälja. Millised riskid meile sellega kaasuvad, kui kitsas Soome lahes hakkavad sõitma hiiglaslikud vedelgaasitankerid?

Taastuvenergia osakaal on praegu EL-27s ca 8-9% kogu primaarenergia bilansist. Ja isegi juhul kui 2020. aastaks peaks saavutatama eesmärk, et 20% energiast tuleb taastuvatest energiakandjatest, on see ikkagi pigem lisa võimalus kui keskne lahendus.

Baaslahendusena jääb tuumaenergia. See on vastus nüüdsetele ja eelkõige tulevastele fossiilsete kütuste hindadele, vastates nii kasvuhoonegaaside emissiooni kui energiasõltuvuse vähendamise ambitsioonile. See tagab Euroopa majandusele energia globaalses konkurentsis vastuvõetavate hindadega.

Kokkuvõttes, kui me Euroopas ei hakka tuumaenergia arendamisse investeerima, siis kasvava energianõudluse rahuldamiseks on ainuke CO² vähendamise eesmärgiga kooskõlas olev kiire lahendus gaasijaamad. Enam kui pooled 2030. aastaks vajalikest energiatootmise võimsustest on Euroopas veel ehitamata.

Eesti energiapoliitika piirdub lähtuvalt meie põlevkivilisest eripärast, mis on väga heitmeterikas, erandite taotlemisega ELi üldisest lähenemisest. Seni pole me nende erandite saavutamisel edukad olnud.

Meie lähituleviku energiapoliitika on seega ELi energiapoliitika ehk kliimamuutustega võitlemise poliitika.
Eesti elektritootmine põhineb ca 92% ulatuses põlevkivil, millega pole võimalik ELi energiapoliitika raames vanaviisi edasi minna. Aastaks 2016 tuleb kokkuleppe järgi ELiga sulgeda Narva Elektrijaamades kõik tolmpõletuskatlad.

Aga probleem on juba varem, EL-iga liitumise leppega võtsime veel kaks kohustust: 2012 vähendada vääveldioksiidi hulka maksimaalselt25 000 tonnini (2005. a ca 74 000) ja suuta saada hakkama põlevkivituha ladestamise koguste vähendamisega, kus hetkel lahendus puudub.

Lisaks avaneb hiljemalt 2013. aastast elektriturg täielikult ja Eesti Energia peab hakkama CO² heitekvoote ostma täielikult oksjonitelt. Ilmselt Prantsusmaa eesistumise ajal heakskiitu saavat kolmandat energeetika siseturu paketti lugedes ja eespool loetletud küsimusi arvestades tundub üha küsitavam energiamajanduse tuleviku rajamine põlevkivile.

Üks on selge - energianäljases maailmas ei tohi Eesti oma tulevikuenergeetikat rajada Venemaa gaasile. Ja seda mitte ainuüksi võimalike tarneraskuste pärast, vaid ka poliitilise sõltuvuse vältimiseks Venemaast. Kuid gaas jääb paratamatult meie energiaallikate hulka.

Gaasi impordivõimaluste mitmekesistamiseks tuleks Läänemerre rajada lisaks Venemaa poolt Peterburi juurde plaanitavale vedelgaasi eksportterminalile ka üks importterminal. Miks mitte näiteks Muugale või Paldiskisse.

Integreeritud ja piisavalt võimsatel ühendustel põhineva Põhja-Balti elektri vabaturu puhul muutuks majanduslikult atraktiivseks tuua vedelgaas meie regiooni ka Mehhiko lahest või Põhja-Aafrikast ning toota sellest elektrit ja sooja.

Kindlasti aitaks sellise alternatiivse gaasivarustuse süsteemi tekkele kaasa gaasi vabaturg Eestis ja Baltikumis, kus turule oleks võimalik pääseda ka teistel toote pakkujatel lisaks Gazpromi mõju all olevale Eesti Gaasile. Selles valguses jäävad mulle täiesti arusaamatuks valitsuse positsioonid taotleda erandeid gaasituru direktiivis, säilitamaks Gazpromi valitsevat mõju Eesti gaasiturul.

Kokkuvõttes. Eesti huvi on piisavalt võimsatel ühendustel põhineva Põhja-Balti ühtse vaba elektrituru võimalikult kiire väljaarendamine. See võimaldab meil pikemas vaates ebamajanduslikke investeeringuid vältida, luua uusi võimalusi energiatootmiseks Eestis ja tuua juba praegu tuumaenergia fossiilsete kütuste kõrval tugevalt turule.

Põlevkivi jääb, taastuvate energiaallikate arengusse tuleb panustada, vedelgaas võib anda avatud turu tingimustes uusi võimalusi, kuid tuumata ei saa. Kõige selle saavutamise esimene eeldus on meie enda elektrituru (ja gaasituru) täielik avamine ELi piires ja vertikaalselt integreeritud energiamonopolide tükeldamine.

Allikas: Postimees

Reegel energeetikale: muutu või sure

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing