Intervjuu: Tasulised õppekohad tuleb ülikoolis keelata

17.12.2010 | Külli-Riin Tigasson | Haridus

•• Jüri Saar kirjutas, et seadusemuudatustega tahetakse kärpida Tartu ülikooli autonoomiat. Miks seda vaja on?

Nii nagu ülikooli nõukogu soovib, on ka praeguses kavas kirjas, et viis nõukogu liiget paneks välja ülikooli senat ja viis määraks valitsus, üks liige oleks teaduste akadeemiast. Seadus ei näe seega ette ülikooliväliste inimeste ühemõttelist ülekaalu. Ülikooliväliste isikute kaasamine tagab sideme ühiskonnaga laiemalt.

•• Kas praegu ei ole Tartu ülikool ühiskonnaga piisavalt seotud?

Ülikool on reageerinud ühiskonna vajadustele konservatiivselt või pikaldaselt. Kui ülikoolil on suur nõukogu, siis olulised eel-arvelised otsused lähevad teinekord läbi paari minutiga, aga mõnd detaili arutatakse väga kaua. Ülikool peab arvestama ümberringi toimuvat. Toon näite. Tartu ülikooli õigusteaduskond ei soovinud liita endaga Akadeemia Nordi õigusteaduslikku osa. Nii tekkis kolmandas ülikoolis (Tallinna ülikool - toim) pretensioon õigusteaduslikule kompetentsile. Riigi tasemel tähendab see ressursside killustamist. Ülikool peab arvestama tööjaotust teistega.

•• Nii et teie arvates on ülikooli autonoomia vähenemine hea?

Ülikooli akadeemiline autonoomia ju jääb! Välistan igasuguse poliitilise sekkumise ülikooli. Aga ühiskond, kes finantseerib avalik-õiguslikku ülikooli, tahab osaleda otsustamisel. Eriti rahvusülikooli puhul, kes peab garanteerima rahvusteaduste püsimise - mitte vaatama asju ainult ökonoomika seisukohalt.

•• Olete käinud välja mõtte anda kõigile tasuta kõrgharidus. Mida see tähendab?

Kõik võimekad noored, kelle ülikool välja valib, saavad võimaluse tasuta eestikeelseks kõrghariduseks.

•• Praegu saavad ju ka paljud tasuta kõrgharidust. Kas tahate tasulise vastuvõtu üldse ära keelata? Riigitellimust suurendada?

Jah, eestikeelsetel õppekavadel riigitellimus suureneks. Avalik-õiguslikel ülikoolidel ei oleks eestikeelsetele õppekavadele enam võimalik tasulist vastuvõttu teha. Riik kompenseerib avalik-õiguslikele ülikoolidele tulu, mis tasulise vastuvõtu arvelt saamata jääb, suurusjärgus 450 miljonit krooni aastas.

•• Aga kui noor riigieelarvelisele kohale sisse ei saa, miks keelata talle õppimist, kui ise maksab?

Teadusülikooli roll on pakkuda süvendatud õpet. Massiülikoolis kannatab hariduse kvaliteet, lõputööd jäävad praktiliselt juhendamata, seda ka võimekate tudengite puhul.

•• Kui palju see riigitellimus siis teie visiooni järgi suureneks?

Näiteks õigusteadustes rahastab riik praegu 40 kohta aastas. Edaspidi võiks see arv tõusta sajani. Aga praegu hakkab õigusteadust õppima ligi 200 tudengit aastas. Riigitellimus suureneb, aga vastuvõtt ei saa kindlasti olema enam nii suur kui praegu koos tasuliste tudengitega.

•• Mis saab avatud ülikoolist?

See jääb. Täienduskoolituseks, mitmendaks kõrghariduseks.

•• Mitu protsenti koolitustellimus siis suureneks?

Seda protsenti on raske öelda. Praegusest suurem protsent gümnaasiumilõpetajaid saaks kindlasti riigi makstud kohale. Aga tulevikus on ka gümnaasiumilõpetajate aastakäigud väiksemad. Ja need, kes on seni oma raha eest õppima hakanud, saavad ka kindlasti lõpetada.

••Kust te selle 450 miljonit krooni võtta kavatsete?

Kui 2012. aasta eelarve kasvab kahe miljardi võrra, siis see võtaks veerandi. Õppetoetused tuleb muuta vajaduspõhiseks. Kui ligikaudu igale viiendale tudengile - kes ei käi tööl ja kel pole pere toetust - maksta õppetoetust 2000 krooni kuus, võtab see veel 110 miljonit krooni.

•• Kui realistlikud need ideed on?

Väga. Taga on analüüsid, arvutused ja debatid ekspertide, rektoritega. See on teadvustatud vajadus, et süsteemi tuleb muuta. Aga rektorid tahavad garantiisid.

•• Kas siis, kui avalik-õiguslikud ülikoolid ei tohi enam tasulistele kohtadele õppijaid võtta, ei või tekkida tudengite ja õppejõudude vool erakõrgkoolidesse?

Ka erakõrgkoolid peavad eestikeelsetel õppekavadel pakkuma tasuta õpet. Ingliskeelsetel mitte. Aga riigitellimus laieneb ka erakõrgkoolide eestikeelsetele õppekavadele.

•• Ma ei saanud hästi aru - kas erakõrgkoolid ei tohiks enam tasulisi tudengeid eestikeelsetele aladele võtta?

Jah. Ka eraülikoolid peavad pakkuma tasuta õpet.

•• Kas see ei oleks liigne riigipoolne sekkumine?

Ei ütleks. Riik teeb hariduspoliitikat. Tasuline vastuvõtt jääb avatud ülikoolile ja ingliskeelsetele õppekavadele.

Intervjuu: Tasulised õppekohad tuleb ülikoolis keelata

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing