Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Järeleandmise piir

05.07.2008 | Peeter Olesk | Välis, Riik, Euroopa

 

Jaagupipäeva ja varajase odra võtmise vahele jääb päevi ehk nädala jagu. Kuna Riigikogu sel ajal veel tööl tagasi ei ole, jäävad poliitilised diskussioonid ära. Millal siis arutelu Eesti-Vene piirilepingu mõlemapoolseks kehtestamiseks algab? Kui samal ajal, mil järgmise aasta riigieelarve menet­lemine, siis on selge, et igapäevase elu seisukohast on eelarve tähtsam ehk mingit diskussiooni ei toimugi. Kui diskussioon lükkub aega kolmekuningapäevast munapühadeni 2009 - kas me oleme selleks vabad, kui samal ajal käivad ettevalmistused kahtedeks valimisteks? Ei ja nõnda politiseeritakse ka piirileping. Sooja rahu asemel saame uue vaatuse külmas sõjas.

Piir mitte ainult meile

Pole mingi avastus, et Eesti piir kagus vastu ida on ühtlasi Euroopa Liidu piir selles sektoris vastu Vene Föderatsiooni. Euroopa Liidu suhted Venemaaga ei saa olla homogeensed ehk ühetaoli­sed üle kogu liidu, selleks on iga liikmesriigi ajaloolised seosed meie ­idanaabriga liiga eripalgelised (Prantsusmaa idanaaber ei ole Venemaa olnud mitte kunagi!). Samas pole Euroopa Liidu ja kunagise ühisturu piir ida poole olnud algusest peale nagu Hiina müür, rajatis igaveseks.

Ma ei mõtle ainult Euroopa Liidu laienemist ja partnerlussuhteid Venemaa ning Euroopa Liidu kui terviku vahel. Mõtlen kahest konkreetsest punktist, mis pole tavalised. Üks on Königsberg kui Venemaa osa teispool Euroopa Liidu idapiiri, teine Saatse saabas Lute­pää ja Sesniki vahel. Tartu rahu mõttes polnud mingit saabast, see tekkis II maailmasõja tulemusel. Ka Königs­berg oma praegusel kujul Gdanski (Danzigi) lahe idakaldal on II maailmasõja tagajärg. Venemaa ei loobu Königsbergist. Mis hinnaga ta loobuks Saatse saapast?

Niihästi Euroopa ­Liidu kui riikide ühenduse kui ka Schengeni ruumi mõttes peab liidu idapiir olema fikseeritud ja kontrollitav. Selles ei tohi olla kahemõtteli­susi. Königsbergi suhtes neid ka pole. Saatse saapa puhul on. Et olla ühemõtteline ­- kui Vene Föderatsioon tahab, et edasiminekuks meie ja tema suhetes hakkaks kehtima võrdväärselt ratifitseeritud piirileping, siis saab ta Saatse saapa kauba peale ega ole tarvis erilist fantaasiat selleks, et mõista: pärast Orava rahvusvahelise piirikompleksi valmimist hakkab ala Lutepää-Obinitsa joonest meist kaugenema. Orava vald tugevneb, kuid mis saab tema „tagalast"?

Et diskussioon ­toimima hakkava piirilepingu üle oleks produktiivne, peaks teadma Venemaa hoiakuid oma piiride ja mõjusfääride kohta üldisemalt. Olgu need hoiakud kui tahes diferentseeritud, ikkagi lähtuvad nad tugeva Venemaa ideoloogiast. See on probleemiks Kaukaasias, aga ka Nist­ru jõe ääres alal, mida vanasti nimetati Bessaraabiaks. Kõige uuemate teadete järgi on Moldova valmis möönma Transnistriale iseseisvust. Pole meie asi sekkuda teise riigi siseasjadesse, ent kokkuvõttes tähendaks see Moldova lõhestamist analoogi­liselt sellele, mis toimub Kodori jõe ääres Suhhumist kagu poole.

Vorst vorsti, piir riigi vastu?

Meil siin pajatatakse sellest, kas viide Tartu rahule piirilepingu preambulas on praktiline. Maailma mõõtkavas on praktiline hoopiski põhimõte divide et impera ehk jaga ja valitse - igasuguse impeeriumi üks nurgakive.

Kui Eesti loobuks piirilepingus viitest Tartu rahule, mida me vastu saaksime? Päris kindel, et meile ei hakata transportima teistega võrreldes odavamat gaasi ja naftat. Kuna Venemaa on huvi­tatud oma sadamatest, ei saa me enamsoodustusrežii­mi Muugale või Paldiskis­se. Saame selle, et Eesti Vaba­riik 1918-1940 ja Nõuko­gude okupatsioon 1939-1992/1994 tuleb panna sulgudesse. Leping on, aga teiste jaoks.

Euroopa Liidu ­kontekstis on Eesti-Vene piirileping rahvusvaheline objekt. Seda suunda ei tohi ­forsseerida, kuid ka mitte unustada. Mina ­jätaksin kogu küsimuse praeguse kontrolljoone tasemele, näidates samal ajal, et Eesti pole olnud kahe riigi suhetes piduriks.

 

Allikas: Võrumaa Teataja

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing